Esimene lumi ja lumetorm

Birgiti nähtud esimene lumi hakkas sadama juba kolmapäeval, 19.11.2008. Sadama hakkas öösel ja hommikul oli väike lumekirme igal pool. Sulas see küll päeva jooksul enamuses ära. Järgmine öö tõi veidi rohkem lund. Kuid ikkagi mitte nii palju, et kelgutama saaks minna. Reede hommikul aga oli juba kena lumi maas ja õde Grete võtis ka kelgu lasteaeda kaasa. Mina ja Birgit ajasime veidi lund garaazi eest, et saaks Gretele ikka lasteaeda järgi minna ja lumme kinni ei jääks (lund maas ~7cm-10cm).

Põnevaks aga hakkas minema laupäeval. Nimelt lubati meeltut lumetormi, kus suur tuul ja pidev lumesadu. Laupäev oli veel see päev kui Birgitil hambavalu veel vaeva tegi aga hakkas paremaks minema. Kuna Fred oli pool päeva tööl olin lastega kodus. Käisime jalutamas ja püüdsime lumememme teha aga lumi oli liiga külm ja ei hakanud kokku (pärnakas ütleb siinkohal - lumi ei paki). Varusime ka tormi tulekuks toitu ja kontrollisime, et oleks piisavalt bensiini (generaatori jaoks, kui elekter peaks kaduma). Laupäev oli vaikne. Lund sadas veidi aga ei mingit tuult ega tormi.

Pühapäeval oli mul Nukuteatri piletid Gretele, minule ja minu õele. Birgiti jätsin koju isaga. Hakkasime juba varakult minema. Tavaliselt tööpäeval linna olenevalt asukohast 30-40 min. Hakkasin minema 1 tund ja 15 min varem, kartes ummikuid ja libedus ning seda, et kõik sõidavad väga väikese kiirusega. Kokkulepe minu õega oli nii, et kuna tema juurde pean minema tiiruga, siis mõlemad organiseerime oma kohalejõudmise ise. Mina olin kohal juba 3o minutiga. Seega käisin ka õel järgi ja jõudsime ikkagi varakult kohale. Etendus oli Kiki ja Miki ning Gretele väga meeldis - hüüdis ja kilkas rõõmuga. Tagasi tulek teatrist oli juba veidi põnevam. Lund tuiskas ikka meeletult. Vahepeal oli nähtavus vaid mõned meetrid. Igasuguseid keeramisi tuli teha ikka väga väga vaikselt. Muidu olid teed sõidetavad. Aga täpselt oma krundi piiril, 3 m enne kodu jäin lumme kinni. Paradoks selles, et paks lumi oli vaid 1,5 meetrit. Naabrinaine ja Fred proovisid mind välja kaevata aga see ei õnnestunud. Lõpuks tõmbas Fred mind oma autoga välja. Saime ehk 20 min kodus olla kui tuli kõne minu õelt. Tema oli toidupoes käinud ja oma võtmed kaotanud. Palus meil talle tagavara võtmed tuua. Fred läks viima ja jäi samas kohas oma autoga kinni. Kuidagi ei saanud välja aga lahked naabrid ja lähedal elavad inimesed aitasid ta 5-kesi välja lükata. Fredi kesklinna sõit ja tagasitulek kestis üle 2,5 tunni. Vahepeal aitasin veel 2 autojuhti. Ühele piisas lumelabida andmisest, teine auto istus lumes kinni üle 30 min. Ei aidanud lumelabidas ega teise mehe lükkamine. Kutsusin appi ka naabrimehe aga enne kui naabrimees kohale jõudsis olin mina 1 min riides ning teise 2 min-ga oli auto välja lükatud. Peale seda hakkasin juba valvet pidama. Tegin supi soojaks, sest Fred oli ju lumes mütanud pea pool tundi tavaliste riietega ning läbimärg. Nii kui Fred koju jõudsis oli soe supp laual aga suppi ta süüa ei jõudnuki, sest uus auto oli maja ees samas kohas kinni. Lühidalt teavitan seda, et aitasime Frediga veel 3 autot välja kaevata. Viimane otsustas poole autoni ulatuvast lumest läbi sõita 21.00 paiku. Autol oli küll 4 vedu aga see teda ikkagi ei aidanud.

Öösel läks ära elekter ning tagasi tuli see järgmise päeva 17.00ks. Nii, et hommikul lülitasime sisse generaatori, et küttekatel mingitki sooja annaks. Saime ka telekat vaadata. Nii et meil polnud häda midagi. Käisime ka vahetustega teed lahti ajamas, et Fred saaks korraks tööle minna. Tänavani kaevasime kuni pealelõunani. Selge see, et 100 m suure tänavani autole lahti kaevata on mõtetu. Tellisime saha. Sahk pidi tulema lõunal, siis peale lõunat, siis õhtul ja lõpuks saime saha alles kl 21. Seni olime lumevangis. Veel pühapäeva õhtul läks korraks elekter ära aga õnneks täna, esmaspäeval, probleeme olnud pole.

Streik

Eks meil kõigil on häid ja halbu ja veel halvemaid päevi. Birgitil on nüüd 3 väga halba päeva selja taga. Öösel ei tahetud kuidagi magada, ei ta oma voodis ega meie voodis. Nuttis, rinnast keeldus, kussutamine kah ei aidanud, palavik oli aga väike. Proovisime kõike mis võiks last rahustada ja püüdsime ka ise vahepeal veidi magada. Ka päeval oli rahutu aga põhi probleemiks olid unetud ööd. Teisel ööl sai selgeks, et eestis müüdavad hambageelid ei aita ja unetute ööde põhjus paistes igemed. Otsisin sahtlist üles Usa-s müüdav Baby Orajel hambavalu geeli ja peale paari sekundit saabus vaikus. Probleemi tekitajaks olid siis silmhambad ja tõenäoliselt ka esimesed purihambad. Täpsemalt ei tea aga kõik igemed sealt kandist olid täiesti paistes. Hambaid katsuda ei lase aga närida ja ilastada meeldis talle väga. Ülemised 2 lõikehammast, mis peaksid järgmisena lõikuma ei näi üldse välja tulevat.

Kõige raskem minu jaoks oli rp-st loobumine. Olin õnnelik kui kussutades talle kuidagi veidi süüa sain antud. Öösel aga ei söödud üldse. Peale seda suurt jama on vähemalt üks positiivne muutus. Öösel süüakse nüüd 1-2 korda, tavalise 3 asemel. Ning magatakse nüüd sügavalt hommikuni. Näiteks täna äratus alles kl 9. Ning ikka ilusti rp-laps.

Meie kodu

Ühe tuttava blogi vaadates ja mõeldes, et sellest blogist ehk saab raamat tuli ka veel teine idee. Birgitile võiks jääda jälg milline nägi välja tema esimene kodu. Loodetavasti jääb see meie kodu meile elu lõpuni aga ei tea ju mis elu meile toob. Võibolla soovime aastate pärast kodu vahetada. Loomulikult on iga kodu pidevalt muutustes, nii et meie kodu ei pruugi olla 10 aasta pärast enam üldse selline nagu see on praegu.
Birgiti esimene kodu ongi sünnist saadik meie maja. Õigemini võib öelda nii, et kolisime samal päeval kui Birgit siia ilma sündis. Nagu eelnevalt blogi alguses kirjas, siis valud hakkasid kl 8 hommikul ja kolijad olid kutsutud kl 9ks. Kuna maja on Birgiti esimene kodu, siis korterist siia pilte panema ei hakka.

Esimene pilt on meie elutoast. Elutoa juurde kuulub veel söögilaua osa, mis jääb vasakule ja pildile ei mahu.



Teine pilt on köögist sel hetkel kui me sisse kolisime. Nüüd on see täius tunud. Lisaks on juures ülemised kapid, mis pildil põrandal külmkapi ees.

Kolmandaks on pilt II korruse koridorist, kus on lagi 5 meetri kõrgune. Kui kunagi ruumipuudus peaks tekkima, õnnestub sinna veel väikesed toakesed teha aga praegu naudime ruumi ja õhku ning valgust.

Neljas pilt on meie suurest vannitoast, mis on rohkem mõeldud lastele ja ka endale mõnulemise kohaks. Lisaks on meil praegu vahetuskaup naabritega - nemad käivad meil vannis ja meie neil saunas, kuna oma saun pole veel valmis.






Viies pilt on Grete toast nagu see oli siis kui me sisse kolisime. Nüüdseks on pildilt kadunud võrevoodi, mis on Birgiti toas.

Kuues pilt on meie magamistoast sellisena nagu see oli 6 kuud tagasi. Isegi Birgit voodil on nii pisi pisi.

Seitsmes pilt on meie vannitoast. See on hetkel veel poolik aga pesta saab. Ameerika mõistes on meil 3,5 vannituba. Ehk siis 2 vannituba ülemisel korrusel ja alumisel korrusel sauna juures pesemisruum ja wc eraldi.

Ei hakka lisama pilti Kabinet-külaliste toast, sest see on hetkel mängutuba ja korda seda vist ei saa enne kui Grete vanemate juurde "komandeerin" (smile).

Birgiti suguvõsa

Tuli mõte, et kuna sellest blogist peaks kunagi saama väike raamat Birgitile, siis võiks siia kirja panna ka suguvõsa. Kuna see blogi on avalik, siis jätan ära perekonna nimed. Eks hiljem saab seda siis täiustada kui vaja.
Kõigepealt siis on meie väike perekond - ema Kaidi, isa Fred ja 1 ja 10 kuud vanem õde Grete Anette.
Minu poolt on tema perekonnaks veel siis vanaema Kersti ja vanaisa Rein ning tädi Kadri. Lisaks elab veel minu vanaema ehk Birgitile vanavanaema Emilie, kes on küll 97 a vana aga täiesti hea tervise juures. Viimane aasta on hakanud seniilsemaks jääma aga veel 3 aastat tagasi tehti ka meestele veel silma. Arvatavasti elab vanavanaema Emilie sama kaua kui tema ema Helene, kes elas 100 aastseks ja 2 kuuseks. Meie suguvõsa naisliini pidi voolab nooruslik veri.
Minu isa vanemad on kahjuks surnud (Salme ja Jaak, kes elasid Pärnu lähedal Surjus talus).
Lisaks on minu poolt veel Birgiti sugulasteks isa venna pere - isa vend Einar, tema naine Aino ning nende tütar Kairi (minust 1 a vanem) ning Kairi ja tema mehe Peebu lapsed Markus (7a) ja Maria (6a).
Lisaks veel minu ema õe poolt sugulased - tädi Ilme, tädi mees Kalju ja tädipojad Jaanus ja Kaido (2 näd minust vanem). Ning siis veel onu pere.

Isa poolt on Birgiti perekonnaks tema Fredi ema Maie ja onu Toomas koos perekonnaga. Onu Toomase peres on tema naine Riina ja tütar Kriss ja poeg Kristjan. Lasteks neid enam nimetada ei saa :). Isa poolt on veel sugulaseks vanavanaema Maghta kes on 84 aastane. Ning veel pooltädi Kati, tema mees Mait ja nende tütred Silviya ja Keiti. Silviya on juba ka ise ema ning tema poja nimi on Brandon (1,5a).

See ongi meie pisike perekond. Ma ise uurisin kunagi oma sugupuud ning see on paberil kirjas. Ka Fredi poolt on suguvõsa uuritud ning ka see paberil ilusti ning seda täiendatakse pidevalt. Fredi kaugemast suguvõsast oleme tuttavaks saanud lastearstist sugulasega ja seda tänu laste sünnile.

Lisatoit

Birgit saab 5,5 kuust saadik veidi ka lisatoitu. Mitte küll regulaarselt ja mitte iga päev ning mitte palju. Lihtsalt harjutame praegu maitset. Hommikuti annan juurviljapüreed ja teinekord saab õhtul ka öko riisiputru millesse lisan ploomipüreed. Põhitoiduks siis kõrvitsa ja kartuli püree. Nüüd 2 päeva sellele lisanud ka enda tehtud lillkapsast mida sügavkülmas hoian. Kohe kohe peaksin kätte saama ka kõrvitsa, siis saab ka seda sisse tehtud.
Lisatoidu söömisega on nii, et Birgit ei oska veel suud korralikult lahti teha. Maigutab suuga ja seega on raske lusikaga sinna sisse midagi saada. Paremini toimib asi nii, et tõstan toidu lusikaga suu juurde ja see imetakse sealt suhu :). Uus asi on see, et kui süüa ei taha või kõht täis, siis tehaks see emmele konkreetselt selgeks - puristatakse kogu suhu läinud toit kohe emme näkku ja riietele.
Muidu põhiliselt ikka rinnapiima laps. Oleme harjutanud veidi ka rpa ja pudeliga aga selle andmisest pole midagi erilist välja tulnud. Nii, et seniks pean ma ikka liikuma nii, et üle 2-2,5 tunni kodust kaugemale minna ei saa.

Kasvamine

Teine hammas tuli täpselt 6 kuu sünnipäeval. Ehk siis 1 päev peale eelmist sissekannet. Nüüd ootame millal ülemised hambad välja ilmuvad. Esimese hamba lõikumisest 3 näd möödas. Gretel tulid ülemised hambad 7 kuu alguses. Birgitil tuli esimene hammas varem. Vaatame kas ka ülemised hambad lõikuvad varem. Täna pole veel kontrolli teinud.
Kuna Grete oli nüüd 2 viimast nädalat veidi haige, siis olin kodus mõlema lapsega ja sebimist on palju. Jõuan kodus vaid nö "tuld" kustutada. Aga samas naudin nendega kodus olemist. Gretega samas vanuses kui Birgit koos olla oli tore aga ma ei nautinud seda. Nüüd on Grete juba nii tubli ja asjalik ning temaga on tore koos mängida. Birgit on aga üldse kullapai. Vaikselt juba hakkavad ka koos mängima. Näiteks kummardab Grete Birgiti ette ning laseb Birgitil ennast juustest sakutada. Siis pahandab ja niuksub ai-ai-ai. Kohe aga teeb sama jälle. Teiseks annab Grete Birgitile mänguasju kätte ning Birgit viskab need siis endast eemale.
Birgit istub nüüd juba ilusti. Ikka nii 5-10-15 min korralikult. Igaks juhuks olen tema ümber tekitanud patjadest ja tekkidest turvaääre, sest nii mõnigi kord on ta potsti peaga vastu maad kukkunud. Tavaliselt mitte tahapoole vaid hoopiski ettepoole.
Roomama ei ole Birgitit veel õpetanud. Sest veidi aitasin teda istuma õppimise, käpuli asendis olema ja püsti seisma. Vaatasin, et liiga palju uusi asju korraga ning ta ei saanud aru, et istudes ei pea jalgu sirgu ajama ja käputamistki segas lihaspinge. Nüüd on see asi paranenud, saab aru, millal peavad jalad sirgu olema ja millal mitte, nii et see nädal püüan alustada ka roomamise õpetamisega. Käpulil asendis seisab 10-15 sekundit. Esialgu rohkem mitte. Ka selle pärast, et püüab kätega edasi minna aga loomulikult ei suuda ühe käe peal ülakeha hoida ja siis kukub.
Magab ta ilusti oma toas. Öösel sööb 3 korda.
Võõrastab ikka veel. Kõiki kohe alguses. Eriti kui on just ärganud. Hiljem kui on inimesega kaugelt harjunud, siis võtab omaks. Nädalavahetusel olime Pärnus, minu isa sünnipäeval. Vanemaid Birgit ei võõrastanud aga keeldus seal magamast. Paras peavalu oli aga eks väsimus lõpuks võtis võimust ja jäi magama.

Kohe 6 kuune

Käisin täna Birgitiga perearsti juures tavapärases kontrollis. Kaal 8120g ja pikkus 68cm. Pea ümbermõõt 43cm. Lõge kinni kasvanud nii, et perearst palus edaspidi anda vaid 3 tilka D-vitamiini. Natuke vara lõge kinni kasvanud aga sellest ei pidanud suurt hullu olema, kuna luud veel piisavalt pehmed ja liikuvad.

Saime ka esimese kolmikvaktsiini. St selle mida tavaliselt lastele 3 kuul tehakse. Kuna 3 kuul ei tahtnud veel teha ja 4 kuul otsustasin hoopis rota vaktsiini teha (tehakse 2 doosi enne 6 kuuseks saamist), siis jäid riiklikud vaktsiinid hiljemaks. Kahte vaktsiini korraga teha ei lasknud, kuigi pakuti.

Birgitil on tekkinud võõrastamine. Paar päeva tagasi käsid meie läti sõbrad külas ning ühe naise nägemine kellel lühike punane pea pani ta pidevalt nutma. Teistega tal probleemi ei olnud. Loomulikult kisati ka perearsti juures. Nii kui arst oma pea jänku taha peitis oli korras aga nii kui välja piilus oli kisa lahti. Ka süsti saamine käis kohe kisaga aga minu süles loomulikult tunti end turvaliselt.

Peale perearstil käimist käisime ka Lastehaiglas südame uh tegemas. Eelnevalt olime nädal tagasi käinud arsti juures lihtsalt kontrollis. Nüüd tehti igaks juhuks ka ultraheli. Kõik korras ja antud luba järgmine aasta opile minna.

Birx väga tubli. Kõike teeb veidike. Veidike istub omaette, veidike käputab, veidike on kõhuli, veidike seisab püsti. Loomulikult peab käputamise, püstiseismise ja istumise ajal teda turvama, sest ei tea kas ta toimetab minuti või 2 sekundit.

Hambaid on meil ikka veel 1. Ootan ja ootan aga ei midagi. Kohe kohe saab 3 nädalat esimese hamba saabumisest mööda ja teist polegi veel.

Tips muidu väike kaisukaru mul. Meeletult meeldib temaga lihtsalt koos vedeleda, mängida ja kudrutada ning kõdistada. Päeval ta tegelikult igal pool mul kaasas, sest omaette mängida eriti talle ei meeldi. Selja pealt keerab end kõhuli, siis asjatab veidi ja kui ära väsib on kisa lahti. Aga veidi kodutöid saab ikka tehtud. Muidugi ei tohi ma tema silmist kaduda, siis on kohe jälle kisa lahti.