Suvepuhkus õe ja emmega

Suvi on täies hoos. Kord seda on ja siis jälle kaob täiega. Oleme olnud ilma issita 2,5 nädalat ja saanud ilusti hakkama. Kolm päeva veetsime ka Pärnus. Esimene päev käisime mere ääres ja Tsirkuses. Päikest küll võtta ei saanud ja lapsed ei saanud ka vette aga liivalosse ehitasime mõnuga. Birgit arvas mudasest liivast liivalossi tegemisel, et see on kaka. Siis kui vedela mudaliivaga tipsutasin liivalossi torne kordas tema muudkui kaka ja kaka ning kõndis ümber liivalossi mudatiigi ning imestas kuidas seda kakat (mis tõesti haises) nii palju on. Kui ta siis ühel hetkel avastas, et meri on meri ning tõmmet sinna tundis oli raske teda sealt eemale hoida. Oleks riiete ja kingadega sinna sisse läinud. Siis oli aeg ka koju minna. Tsirkus oli äge. Eestipäraselt väike aga ikkagi Tsirkus. Minu mäletamist mööda minule esimene kogemus üldse. Kui Grete kartis telgis olemist pimedas ja kõva muusikaga ja laest alla rippuva tädiga, siis Birgit vaatas ammuli sui ja kartusi ei olnud. Korra vist millegi peale oli tal tahtmine ära minna. Muidu oli tubli laps ja lehvitas rõõmsalt kõigile osalejatele. Eriti klounidele Piip ja Tuut. Grete kes alguses rääkis kuidas tema tahab hirmasti ära minna, toimis tavapärane eesti kindlameelsus. Peale vaheaega leidis ta oma enda üles ja kuna ka loomi hakati näitama, siis tekkis ka põnevus. Eestlasena - alguses ei saa vedama, hiljem ei saa pidama - lahkusime viimastena telgist. Oli vaja kõikidele head aega öelda ja tsau ja lehvitada jne. Igatahes on sellest juba 1,5 näd möödas ja teemaks on see siiani.

Lisaks on möödunud nädalavahetused sünnipäevadel käies - Riku ja Elin ning Meril sünnal. Kohe on Grete sünnipäeva pidu.

Teisel Pärnus oleku päeval jäi Birgit haigeks. Öösel tõusis palavik ja päeval oli 37,3-37,6 temperatuur. Ehk siis mõni kraad palaviku aeg ajalt. Meie olime Birgitiga kodus aga Grete käis tädi Kadriga linna peal lõbutsemas. Rannas olid batuudid ja elektriautod. Kodus elektriautoga ei sõidetud aga seal sobis küll sõita. Birgitil oligi 1 päeva haigus.

Kolmandal päeval tehti mulle stiili muutus - blondist brünetiks ja peale seda sõitsime Surju. Käisime külastamas minu vanaema-vanaisa talu, mis 6a tagasi maha müüdi. Birgitile siis vanavanaema ja vanavanaisa talu. Nüüd on see talu 4 aastat ühe pere käes olnud kes on seda ilusti korras hoidnud ja ka ilusamaks teinud. Rõõm on näha, et talu ei seisa ja ei mädane vaid elab oma elu edasi. Ka mängivad seal lapsed ning tunda on, et seal teatakse mida tehaks ja kaasatakse tegemistesse ka lapsed. Meeletu nostalgia oli seal käies. Kohad kus me vilja sisse rajad tegime ja pimedani mängisime. Koht kus me kraavis tuld tegime ja emailpoti kaanel proovisime pannkooke küpsetada. Näha lauta kuhu me igal kevadel kohe jooksime, et tallesid sülle võtta ning hiljem kandsime oma hoolealuste eest hoolt. Koht kus ma lakast 3m kõrguselt kividele sellili alla kukkusin. Koht kus me hobuse kaarikuga ei suutnud keerata ja kraavi sõitsime jne jne jne. Meeletult mälestusi. Loodan, et minu lastel on sama ilus lapsepõlv kui minul see oli. Kahju, et ei ole enam maa kohta kus lapsed loomadega tutvust saaksid teha. Nüüd tegime Tallinna-Pärnu tee ääres Ares peatuse ja vaatasime hobuseid ning pärast talust tulles tegime ühe lauda juures peatuse, et Grete saaks lähemalt lehmi vaadata. Pai ta neile teha ei julenud aga mina ja Birgit tegime nii mõnegi pai. Järgmine aasta tahaks mõneks päevaks kuskile turismitallu minna kus Grete saaks tutvuda tõelise talu eluga ja loomadega. Ehk saab ta siis rohkem aru kust piim tuleb ja millest tehakse leiba.

Muidu ikka iga päev proovinud midagi ette võtta ja teha. Homme läheme Männi parki mängima.

Birgit oli 1a ja 1 kuuselt 9,1kg raske. Pikkust pole praegu mõõtnud. Endiselt on tal 6 hammast. Kolm üleval ja 3 all. Alla tuli kolmas hammas 3 kuud tagasi. Tavaliselt tulevad hambad paaris mõne nädalaste vahedega. Aga ei - paaris hammas pole välja tulnud. Kuigi juba üle kuu on hammas igeme alt näha. Kogu aeg loodan, et ehk nüüd aga ei midagi. Ülevalt 3 hammas tuli üle kuu tagasi aga ka sinna pole paarilist ilmunud ja pole nähagi, et ilmuks.

Muidu on Birgitist saanud igavene Pätu. Ronib aga kuhu saab. Trepist ronib kah üles kui vaid antaks ronida. Juba 2 nädalat on nüüd värav trepi 3 astmel. Algul oli 1 astmel aga siis avastas, et saab trepi külje pealt kah trepi peale ronida. Kärus ta mul kah enam ei püsi. Sealt viskab end kohe maha - peakat, sõna otseses mõttes. Nii me siis jalutame ja mina tassin teda.

Söömisega on kah nii, et enam mul sööta ei lase. Ikka ise. Aga kõige pealt tõstetakse kõik söök kausist ja taldrikust lauale, siis laua pealt kätega veidi ka suhu aga mõnikord ka pähe näiteks. Peale sööki on toiduga koos nägu, käed, juuksed, riided, söögilaud ja ka selle kõik osad ning põrand. Selle kõige ja lapse koristamise järgselt pean ka mina oma riided vahetama. Nii on meil mõnikord selline söömine 6x päevas - olenevalt Birgiti soovist ja minu viitsimisest.

Mõni päev on aga raske leida söögi aegasid, sest oleme enamus ajast õues ja pidevalt tegevuses.

Minu jaoks on ainsaks probleemiks öö uni. Nimelt ärkab ta ikka öösel mitu korda üles ja tihti rahuneb vaid siis kui pudelit pakun. Nii ongi, et kuskil 1-3 vahel öösel lähen tema tuppa magama, kuna ta ei taha üksinda toas olla. Võtan ta madratsile kaissu. Ärkamine siis peale kl 8t. Magama läheb kah peale kl 20. Tavaliselt 20.30 paiku. Lõunal magab kah nii, et 30-40 min magab üksi ja siis ärkab nuttes ning rahuneb maha siis kui ta oma kaissu madratsile võtan. Siis magame 1,5 tundi veel. Ehk lõunal kokku 2 tundi. Olen saanud lapsed ühele une ajale. Nii saan Birgitiga koos magada. Aga tegutsemiseks jääb mulle mõned minutid, sest ka Grete tuleb ju lõuna unne panna magama muinasjuttu lugedes.

Rp pealt oleme siis ammu maas nagu aru saada. Joob ilusti juba ammu 2,5% poe piima. Öösiti saab valmis rpa Tuttel või Semper.

See pilt on tehtud Mai laste ühissünnal juuni alguses.