Suvi on täies hoos. Päevad kulgevad õues, mänguplatsil või kuskil külas olles. Hommikuti on meil tavaliselt esimesed sammud õues hernestesse. Birgit sööb nagu jaksab. Teen talle kauna lahti ja ta ilusti hoiab ühe käega kinni ja teisega nopib herneid. Lemmikud on ka mustsõstrad aga neid peame söömas käima teiste juures. Nüüd on juurde tulnud ka uus hammas. All teine parempoolne lõikehammas.
Tahtsin aga rääkida oma sülesrippujast. Muidu nii emmekas laps oli super laps kui me Frediga parvematkal olime. Jõudsime Pärnusse ehk 10.30 paiku. Enne kl 12 läksime kodust ära. Korra tegi jubedat kisa kui vaateväljast ära olin. Arvasin, et nii vähese harjumise ajaga tõuseb torm ja ma saan vaid korraks parvele istuda kui pean koju ruttama. Välja tuli aga vastupidi - ilma igasuguse kisata. Magas ilusti lõuna une, ärkas üles ja mängis õues ning toas ning läks ilusti öö unne. Nii, et minu pisike beebi on saanud suureks ja iseseisvaks tüdrukuks.
Kui 7 hamba lõikumise järgi olid 2 rahulikku ööd ja ühe ärkamisega, siis nüüd teevad uued hambad valu. Tundub, et selle asemel, et ülesse viimane lõikehammas tuleks ja tuleksid esimesed purihambad ilmutab end hoopiski alla paremale üks silmhammas. Võibolla ka paar purihammast tulemas. Igatahes pole ma Birgiti sünnist saati ühtegi korda maganud ilma ühegi ärkamiseta. Millal see ometi tuleb??? Potil käimine pole meil kah edukas. Istutakse sinna küll hea meelega ja mitmeid kordi järjest aga kohe tõustakse püsti. Suurema hea meelega hoopis sikutatakse wc paberi rull pisikesteks tükkideks ja pissitakse põrandale. Ning põrandale pissida armastab ta mitmesse eri kohta. Nö käib ja sirtsutab. Ise vaatab sellise armsa Pätu näoga ja teeb patsa-patsa pissi sisse kähku, sest teab, et emme ruttab seda kohe koristama.
Pilt Grete sünnipäevast kus Birgit Pipi antud medalile joonistab. Muideks joonistamine on üks ta lemmikuid. Vahetevahel ta muidugi närib kah oma pliiatseid aga see käib ju asja juurde.
