Et oleks hea hiljem meenutada panen edusammud ja tagasiminekud kirja.
Pühapäeval siis hakkas Birgitil väike nohu. Esmaspäeval oli see juba suur ja tuli ka palavik. Saime palaviku kohe ööga ilusti alla aga nohu... see oli selline mida ma polnud varem näinud. Lihtsalt jooksis ja jooksis ja jooksis. Muidugi nühiti käisega nina puhtaks ja siis oli peale punase ninaauluse ka põsed punased. Õnneks oli nohu vaid 3-4 päeva. Loomulikult sel ajal lasteaeda ei viinud. Kolmapäeval juba nohu praktiliselt otsas. Mõned korrad oli näha vesist nina. Oleks pidanud Birgitit veel koju jätma aga minul ju esmaspäeval tööpäev. Seega viisin neljapäeval Birgiti lasteaeda. Hommikul oli nina täiesti kuiv aga lasteaias põsed punased ja nina kergelt tatine. Eks võibolla mingi aeg nutmine mõjutas kah seda. Loodusterapeudid väidavad, et nohu on solvumisest....
Teemasse tagasi. Birgit läks väga ilusti lasteaeda. Vingus küll aga ei nuttu ega pisaraid. Ilusti läksime jala garderoobist mängutuppa, mitte nagu vanasti et emme süles. Jooksis kohe kasvataja juurde sülle. Lõunal järgi minnes öeldi, et oli tubli olnud ja ka muusika tunnis kaasa teinud lastega. Reedel ehk siis täna (22.01.2010) oli plaanis siis ka esimene lõunauni teha lasteaias. Birgiti vanus 1a 8k ja 10 päeva. Hommikul sama asi nagu neljapäeval. Võibolla terake rohkem vingumist aga ilusti joosti kasvataja poole ning kuskil tee peal oli nagu mingi lehvitamine kah. Kuna Birgit läheb magama vaid veepudeliga siis mainisin seda. Palusid selle mul ikkagi lasteaeda viia. Kui hiljem 12 paiku pudeli viisin oli lasteaias ilusti kõik vaikne. Kui 16.00 järgi läksin joosti mulle sülle aga lepiti kohe ka sellega kui ma ta maha tagasi panin. Oli ilusti esimeste seas magama jäänud. Voodisse pannakse nad 12.30 aga magamise aeg on 13-15. Birgit oli aga juba 12.30 magama jäänud ja kl 14.00 üles ärganud. Siis lobisema hakanud ja poisse kõditanud :) (käbi ei kuku kännust kaugele :) :):) ). Muidu oli hea laps olnud. Milline kergendus.
Järgmisest nädalast algab siis tõeline maraton. Lasteaeda kl 8ks ja lasteaiast ära kl 17.00.
reede, 22. jaanuar 2010
pühapäev, 10. jaanuar 2010
Nädal lasteaias
Esimesest 3 päevast kirjutasin. Panen nüüd järgmised 2 päeva kirja, siis ei lähe meelest ära.
Neljapäev algas lasteaias sellega, et kui kasvataja meid nägi, siis lükkas meid ukselt kiiresti tagasi ja ütles : Teid ma sisse ei lase. Arvake ära mis mõtted mu peas käisid. Selgus, et ma olen lastega liiga lahke ja sõbralik ning nad võtavad mind asendusemana ning nutavad kui ma ära lähen. Eriti naabrilaps. Kuna Birgit minu juuresolekul oli iseseisev ja tahtis kõike ise teha, siis mul oli imelik nurgas istuda ja lakke vaadata - püüdsin kasvatajaid aidata vaid. Tundub, et see nende reziimiga ei sobinud. Saime jutud selgeks aga ütleme, et see kuidas seda mulle öeldi ei olnud just kõige meeldivam. Ei tea kas Birgit ehmatas kah ära sellest ründamisest ja toonist aga selle kasvatajaga ta see päev läbi ei saanud. Oli leppinud vaid abikasvatajaga. Hommikul oli muusikatund ning ka seal kartis ta täiega. Peale muusikatundi ma siis kadusin ja tulin tagasi söögi ajaks. Siis tuli kah abikasvataja mulle uksel vastu ja teavitas - teid ma sisse ei lase. Oleks võinud ju öelda jälle, et lastel on söögi aeg - oodake palnu kuni lapsed on söönud..... Kuna abikasvataja pidi aga söögi välja panekuga tegelema ja Birgit kasvtajaga ju läbi ei saanud, siis oli neil mind ikkagi söögi ajaks vaja. Birgit rahunes kiiresti, sõi ilusti ja läksime koju hea tujuga.
Reedel oli kokkulepe, et annan Birgiti üle ukse ja tulen lõunal järgi. Birgit nuttis korra, leppis kasvataja süles peaegu kohe ning kuulsin kuidas ta siis uuesti nutma hakkas ja süüa nõudis (ta ei kannata seda kui kõht tühi ja söök laual ning süüa ei saa sest kõik peab enne valmis olema). Viisin Grete rühma ja koju minnes kuulatasin, et kõik oli vaikne. Järgi minnes öeldi, et laps oli väga tubli olnud.
Homme siis uuesti lasteaeda ja vaatame kuidas edeneb. Täna igatahes on esimene päev kui öeldi, et lasteaeda ei taha minna.
Täna öösel tuli välja ka alumine teine silmhammas. Kokku 13 hammast. Eelnes 3 magamata ööd.
Neljapäev algas lasteaias sellega, et kui kasvataja meid nägi, siis lükkas meid ukselt kiiresti tagasi ja ütles : Teid ma sisse ei lase. Arvake ära mis mõtted mu peas käisid. Selgus, et ma olen lastega liiga lahke ja sõbralik ning nad võtavad mind asendusemana ning nutavad kui ma ära lähen. Eriti naabrilaps. Kuna Birgit minu juuresolekul oli iseseisev ja tahtis kõike ise teha, siis mul oli imelik nurgas istuda ja lakke vaadata - püüdsin kasvatajaid aidata vaid. Tundub, et see nende reziimiga ei sobinud. Saime jutud selgeks aga ütleme, et see kuidas seda mulle öeldi ei olnud just kõige meeldivam. Ei tea kas Birgit ehmatas kah ära sellest ründamisest ja toonist aga selle kasvatajaga ta see päev läbi ei saanud. Oli leppinud vaid abikasvatajaga. Hommikul oli muusikatund ning ka seal kartis ta täiega. Peale muusikatundi ma siis kadusin ja tulin tagasi söögi ajaks. Siis tuli kah abikasvataja mulle uksel vastu ja teavitas - teid ma sisse ei lase. Oleks võinud ju öelda jälle, et lastel on söögi aeg - oodake palnu kuni lapsed on söönud..... Kuna abikasvataja pidi aga söögi välja panekuga tegelema ja Birgit kasvtajaga ju läbi ei saanud, siis oli neil mind ikkagi söögi ajaks vaja. Birgit rahunes kiiresti, sõi ilusti ja läksime koju hea tujuga.
Reedel oli kokkulepe, et annan Birgiti üle ukse ja tulen lõunal järgi. Birgit nuttis korra, leppis kasvataja süles peaegu kohe ning kuulsin kuidas ta siis uuesti nutma hakkas ja süüa nõudis (ta ei kannata seda kui kõht tühi ja söök laual ning süüa ei saa sest kõik peab enne valmis olema). Viisin Grete rühma ja koju minnes kuulatasin, et kõik oli vaikne. Järgi minnes öeldi, et laps oli väga tubli olnud.
Homme siis uuesti lasteaeda ja vaatame kuidas edeneb. Täna igatahes on esimene päev kui öeldi, et lasteaeda ei taha minna.
Täna öösel tuli välja ka alumine teine silmhammas. Kokku 13 hammast. Eelnes 3 magamata ööd.
kolmapäev, 6. jaanuar 2010
Birgit on lasteaia laps
Birgit hakkas lasteaias käima 4 jaanuari.. Esimene päev olime 45 min. Birgit oli ettevaatlik aga tubli. Igaks juhuks olid mähkmed jalas aga tegime ühe pissi ka suurde lastepotti. Käisin korra ka õues autos ära ja kui selleks luba küsisin, siis lubati ilusti ja ei nutetud. Kaks korda ütles koju ja püüdis ära minna.
Teine päev läksime juba hommikusöögi ajaks. Sõi ilusti aga muidugi aeglaselt ning toimetas koos lastega. Muidugi ei suutnud ta lastega istuda laua taha ja oodata käes süles kui pasteliini jagatakse igaühele jne. Eks see reeglite erinevus ja raamidesse surumine ole vähe raske. Rääkisin talle, et emme läheb mett ostma ja ta jäi sinna ilusti. Veidi oli nutnud aga nutma hakkas siis kui nägi mind aknast tagasi tulemas. Olin ära 1 tund. Lasteaiast lahkus hea tujuga ja tegi kasvatajale kalli-kalli kui küsisin kas ta teeb seda ning lastele ilusti da-daa. Kui õhtul küsisin kas läheme homme lasteaeda siis ütleb rõõmsalt jah.
Täna siis kolmas päev. Lasteaeda jälle lõuna ajaks. Seekord siis ilma mähkmeteta, sest eelmine päev olid mähkmed kuivad. Lahkusin rühmast praktiliselt kohe peale söömist ja tulin tagasi 1,5 tundi hiljem. Rääkisin, et lähen aga jällegi polnud tal aega kuulata mind. Kui avastas, et olen kadunud siis hakkas nutma. Ma parasjagu panin end koridoris riidesse. Kui jope seljas ja saapad jalas oli juba vaikus. Tagasi tulles oli näha, et laps oli nutnud aga kui sisse astusin siis ta ilusti mängis lastega. Ei pannud kohe minu tulekut tähelegi ja tal oli hea meel mind jälle näha. Peale minu lahkumist oli veel korra nutnud aga siis rahunenud ja edasi mänginud. Mängisin siis lastega veel veidi kuni lõunasöögi aeg tuli. Kui küsisin kas kasvatajale kalli-kalli teeb, siis tegi nii kasvatajale kalli kui ka abikasvatajale. Lastele da-daa. Kui küsisin kas homme jälle lasteaeda, siis rõõmsa tujuga jälle nõus. Kui küsida mida lasteaias teeb, siis ütleb et mängib ja sööb.
Teine päev läksime juba hommikusöögi ajaks. Sõi ilusti aga muidugi aeglaselt ning toimetas koos lastega. Muidugi ei suutnud ta lastega istuda laua taha ja oodata käes süles kui pasteliini jagatakse igaühele jne. Eks see reeglite erinevus ja raamidesse surumine ole vähe raske. Rääkisin talle, et emme läheb mett ostma ja ta jäi sinna ilusti. Veidi oli nutnud aga nutma hakkas siis kui nägi mind aknast tagasi tulemas. Olin ära 1 tund. Lasteaiast lahkus hea tujuga ja tegi kasvatajale kalli-kalli kui küsisin kas ta teeb seda ning lastele ilusti da-daa. Kui õhtul küsisin kas läheme homme lasteaeda siis ütleb rõõmsalt jah.
Täna siis kolmas päev. Lasteaeda jälle lõuna ajaks. Seekord siis ilma mähkmeteta, sest eelmine päev olid mähkmed kuivad. Lahkusin rühmast praktiliselt kohe peale söömist ja tulin tagasi 1,5 tundi hiljem. Rääkisin, et lähen aga jällegi polnud tal aega kuulata mind. Kui avastas, et olen kadunud siis hakkas nutma. Ma parasjagu panin end koridoris riidesse. Kui jope seljas ja saapad jalas oli juba vaikus. Tagasi tulles oli näha, et laps oli nutnud aga kui sisse astusin siis ta ilusti mängis lastega. Ei pannud kohe minu tulekut tähelegi ja tal oli hea meel mind jälle näha. Peale minu lahkumist oli veel korra nutnud aga siis rahunenud ja edasi mänginud. Mängisin siis lastega veel veidi kuni lõunasöögi aeg tuli. Kui küsisin kas kasvatajale kalli-kalli teeb, siis tegi nii kasvatajale kalli kui ka abikasvatajale. Lastele da-daa. Kui küsisin kas homme jälle lasteaeda, siis rõõmsa tujuga jälle nõus. Kui küsida mida lasteaias teeb, siis ütleb et mängib ja sööb.
Jõulud ja uus aasta
Veel viimased tunnid saab Head uut aastat soovida. So. Happy New Year!
Birgit ootas jõuluvana väga. Rääkis kogu aeg kuidas jõuluvana ehk Jõulu ehk Vana toob kommi. Kasutab ta sõnu üksinda aga järjest nii, et saab täiesti aru millest räägib. Näiteks: Jõulu, kopp-kopp, kommi, aitäh Ja siis muidugi naeratus. Meie lähisugulased kogunesid see aasta veel kord meile ja lapsed muidugi ootasid millal külalised saabuma hakkavad. Mingit võõrastust Birgit ei tundnud. Kui jõuluvana tuli, siis Birgit jäi diivanile istuma kus ta parasjagu oli ja keeldus sealt ära tulemast. Nii saigi kingid oma kätte ja ta täiesti uppus nende alla. Grete aga hakkas ühte kinki lahti tegema ja kiljus ning vehkis kätega suurest rõõmust kuniks tuli juba uus kink välja lunastada. Siis kordus sama asi - kiljumine ja röökimine rõõmust kuni uus kink tuli. Lõpuks ei osanud ta enam aru saada kus on tema kingid ja Birgiti omad ning raske oli valida millega kohe mängima hakata. Raamatuid saime kingituseks terve virna kahe lapse peale. Oma meeter pikk virn. Birgit sai siis veel puidust raudtee rongiga, plasteliini komplekti, kassasse portsu raha, vannivahtu jne. Kohe ei tulegi meelde, sest neid asju on ikka palju.
Jõulu ajal läks kaklemiseks kah, sest Birgitile meeldis hoopis Grete saadud Annabeli nukk millele ta lutti suhu toppida ja ära võtta tahtis.
Birgit läks vanaema ja vanaisaga Pärnusse kaasa ja veetis seal nädala ning võttis nendega uue aasta vastu. Tagasi tulles avastasin tal 12 hamba.
Uue aasta võtsime vastu naabrite juures. Algul kogunes meid sinna 4 peret ja pärast lisandus 1 veel. Grete sai naabri lastega mürada ja oli vapralt üleval kl 2ni öösel. Olin valmis hommikul 8-9 paiku ärkama aga ta tegi üllatuse ja ärkas alles 11. See on siis rekord, sest näiteks jaanipäeval oli üleval 1.30ni ja ärkas peale kl 8t.
Birgit hakkas vahetult enne jõule sööma. Ennem nokitses paari lusika ampsuga. Kui jätsin ära piima andmise pudelist, mida ta sai üle 1L päevas, siis hakkas sööma. Kahe nädalaga lisandus 0,6kg. Kokku kaalu 11kg ja pikkust 83cm.
Nüüd on juba 3 nädalat ainult sadanud. Maha on sadanud rekord kogus lund. Väidetavalt 62cm aga see on juba ära vajunud lume paksus. Tegelikuses on asi nii, et lund pole enam m
itte kuskile panna.
Birgit ootas jõuluvana väga. Rääkis kogu aeg kuidas jõuluvana ehk Jõulu ehk Vana toob kommi. Kasutab ta sõnu üksinda aga järjest nii, et saab täiesti aru millest räägib. Näiteks: Jõulu, kopp-kopp, kommi, aitäh Ja siis muidugi naeratus. Meie lähisugulased kogunesid see aasta veel kord meile ja lapsed muidugi ootasid millal külalised saabuma hakkavad. Mingit võõrastust Birgit ei tundnud. Kui jõuluvana tuli, siis Birgit jäi diivanile istuma kus ta parasjagu oli ja keeldus sealt ära tulemast. Nii saigi kingid oma kätte ja ta täiesti uppus nende alla. Grete aga hakkas ühte kinki lahti tegema ja kiljus ning vehkis kätega suurest rõõmust kuniks tuli juba uus kink välja lunastada. Siis kordus sama asi - kiljumine ja röökimine rõõmust kuni uus kink tuli. Lõpuks ei osanud ta enam aru saada kus on tema kingid ja Birgiti omad ning raske oli valida millega kohe mängima hakata. Raamatuid saime kingituseks terve virna kahe lapse peale. Oma meeter pikk virn. Birgit sai siis veel puidust raudtee rongiga, plasteliini komplekti, kassasse portsu raha, vannivahtu jne. Kohe ei tulegi meelde, sest neid asju on ikka palju.
Jõulu ajal läks kaklemiseks kah, sest Birgitile meeldis hoopis Grete saadud Annabeli nukk millele ta lutti suhu toppida ja ära võtta tahtis.
Birgit läks vanaema ja vanaisaga Pärnusse kaasa ja veetis seal nädala ning võttis nendega uue aasta vastu. Tagasi tulles avastasin tal 12 hamba.
Uue aasta võtsime vastu naabrite juures. Algul kogunes meid sinna 4 peret ja pärast lisandus 1 veel. Grete sai naabri lastega mürada ja oli vapralt üleval kl 2ni öösel. Olin valmis hommikul 8-9 paiku ärkama aga ta tegi üllatuse ja ärkas alles 11. See on siis rekord, sest näiteks jaanipäeval oli üleval 1.30ni ja ärkas peale kl 8t.
Birgit hakkas vahetult enne jõule sööma. Ennem nokitses paari lusika ampsuga. Kui jätsin ära piima andmise pudelist, mida ta sai üle 1L päevas, siis hakkas sööma. Kahe nädalaga lisandus 0,6kg. Kokku kaalu 11kg ja pikkust 83cm.
Nüüd on juba 3 nädalat ainult sadanud. Maha on sadanud rekord kogus lund. Väidetavalt 62cm aga see on juba ära vajunud lume paksus. Tegelikuses on asi nii, et lund pole enam m
itte kuskile panna.
Tellimine:
Postitused (Atom)