Birgit sündis 12.05.2008 kl 16.20 Tallinna Keskhaiglas. Sünnituse juures olid tasuline ämmakas Piia Heiman ja isa Fred. Birgit sündis vanni nagu tema õdegi ja õdede vanuse vahe on päeva pealt 1 a ja 10 kuud.
Valud hakkasid kl 8 hommikul ja kohe tugevalt. Ütlesin mehele, et täna on minek. See oli seda toredam, et kl 9-ks olid meil tellitud kolimisfirma. Pidime kolima oma uude koju. Kuna esimene sünnitus kestis 9 tundi olin valmis, et nüüd kulub poole vähem. Valud olid tugevad ja tihedad kohe. Ikka nii 5-6 min vahedega ja mõnikord ka vähem. Kuna ka esimese rasedusega olid valud tihedad kohe alguses, siis see eriti paanikat ei tekitanud. Küll aga see, kas saame oma asjad kolitud. Kuna minu õde oli niigi appi palutud, siis helistasime ka minu vanematele ja 10 min pärast olid nad autos ja teel Tallinna poole.
Kolitud jõudsime ja jõusin veel töömehi kamandada ja koristada ning asju pakkida lahti ja kokku. Kuigi kõik kamandasid mind pikali, ei suutnud ma nagu alati üle 2 min istuda kuid midagi vajab tegemist. Fred naeris, et ma ikka tahan kindlasti kohe sünnitama minna. Kuskil kl 14 paiku arvasin ma, et kuna valud on kestnud üle 6 tunni ja esimene laps sündis 9 tunniga, siis oleks vist aeg haigla poole minema hakata. Ämmakas lubas meiega seal kohtuda. Autos valud 2-3 min tagant ja kartsin, et kas haiglani jõuamegi. Haiglas ootas meid ämmakas ees ja suunas meid kohe vanniga tuppa. Üllatuseks teavitati mind, et 7 tundi tugevaid valusid kannatanul on emakas avanenud vaid 5 cm. Lubati, et läheb ikka 3-4 tundi ikka aega. Veidi veel valusid ja mõned cm veel avanenud. Siis mõtlesin küll, et nii ikka ei lähe, mina üle tunni neid valusid ei kannata ja laps peab kiiresti sündima. Siis aga hakkasidki juba pressid. Viimased 5 cm avanes 1 tunniga. Ämmakas aitas peal väljuda ja ütles isale, et võtke nüüd laps vastu. Nii tiriski Fred lapse välja. Ämmakas ütles sünnituse alguses, et kes lapse vastu võtab. Ma ajasin silmad pärani ja mõtlesin, et milleks siis tema. Ikka tema aitab lapsel ilmale tulla. Peale sündi sain alles aru mida ta mõtles.
Kokku siis valudest sünnini 10 tundi. Üks tund rohkem kui esimese lapsega. Nii, et reegel, et teine laps sünnib tavaliselt poole kiiremini minu puhul ei kehtinud. Nagu ka see, et teistkordsel sünnitajal on emaka kokkutõmbed valusamad. Vastupidi, esimese lapsega pidin minestama valude kätte, nüüd olid täiesti ok valud.
Tüdruk oli 3670g raske ja 50cm pikk. Ning mõnus must juuksepahmakas peas. Üllatuseks meile ja kõigile teistele on tal vaskaku käe sõrmed pisemad kui peaks olema.
Valud hakkasid kl 8 hommikul ja kohe tugevalt. Ütlesin mehele, et täna on minek. See oli seda toredam, et kl 9-ks olid meil tellitud kolimisfirma. Pidime kolima oma uude koju. Kuna esimene sünnitus kestis 9 tundi olin valmis, et nüüd kulub poole vähem. Valud olid tugevad ja tihedad kohe. Ikka nii 5-6 min vahedega ja mõnikord ka vähem. Kuna ka esimese rasedusega olid valud tihedad kohe alguses, siis see eriti paanikat ei tekitanud. Küll aga see, kas saame oma asjad kolitud. Kuna minu õde oli niigi appi palutud, siis helistasime ka minu vanematele ja 10 min pärast olid nad autos ja teel Tallinna poole.
Kolitud jõudsime ja jõusin veel töömehi kamandada ja koristada ning asju pakkida lahti ja kokku. Kuigi kõik kamandasid mind pikali, ei suutnud ma nagu alati üle 2 min istuda kuid midagi vajab tegemist. Fred naeris, et ma ikka tahan kindlasti kohe sünnitama minna. Kuskil kl 14 paiku arvasin ma, et kuna valud on kestnud üle 6 tunni ja esimene laps sündis 9 tunniga, siis oleks vist aeg haigla poole minema hakata. Ämmakas lubas meiega seal kohtuda. Autos valud 2-3 min tagant ja kartsin, et kas haiglani jõuamegi. Haiglas ootas meid ämmakas ees ja suunas meid kohe vanniga tuppa. Üllatuseks teavitati mind, et 7 tundi tugevaid valusid kannatanul on emakas avanenud vaid 5 cm. Lubati, et läheb ikka 3-4 tundi ikka aega. Veidi veel valusid ja mõned cm veel avanenud. Siis mõtlesin küll, et nii ikka ei lähe, mina üle tunni neid valusid ei kannata ja laps peab kiiresti sündima. Siis aga hakkasidki juba pressid. Viimased 5 cm avanes 1 tunniga. Ämmakas aitas peal väljuda ja ütles isale, et võtke nüüd laps vastu. Nii tiriski Fred lapse välja. Ämmakas ütles sünnituse alguses, et kes lapse vastu võtab. Ma ajasin silmad pärani ja mõtlesin, et milleks siis tema. Ikka tema aitab lapsel ilmale tulla. Peale sündi sain alles aru mida ta mõtles.
Kokku siis valudest sünnini 10 tundi. Üks tund rohkem kui esimese lapsega. Nii, et reegel, et teine laps sünnib tavaliselt poole kiiremini minu puhul ei kehtinud. Nagu ka see, et teistkordsel sünnitajal on emaka kokkutõmbed valusamad. Vastupidi, esimese lapsega pidin minestama valude kätte, nüüd olid täiesti ok valud.
Tüdruk oli 3670g raske ja 50cm pikk. Ning mõnus must juuksepahmakas peas. Üllatuseks meile ja kõigile teistele on tal vaskaku käe sõrmed pisemad kui peaks olema.
Pildil tasuline ämmakas Piia Heiman, kes on aidanud sündida minu mõlemal tütrel. Pilt tehtud järgmisel päeval kui hakkasime koju minema ja tema tuli meie kosumist kontrollima.
Suurimad tänud talle meie pere poolt ja kui peaksin kunagi veel sünnitama, siis otsin ta jälle üles.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar