Jõulud

Pole vahepeal pikalt kirjutanud, sest midagi suurt ja uut pole toimunud. Birgit ikka vaid istub. Roomamisest ja käputamisest pole huvitatud. Ennemini hakkab käputama aga roomamise jätab vist vahele. Tundub, et võrreldes õega pole tal lihtsalt piisavalt uudishimu. Pole tema iseloomus seda lihtsalt.


Endiselt 2 hammast aga juba kuu aega tundub, et kohe kohe lisa tulemas. Ehk tuleb kah ometi.


Jõulud möödusid toredasti. Kõik lähisugulased tulid meie juurde külla. Kokku siis minu ja Fredi pere poolt 11 täiskasvanut ja siis meie lapsed. Väga vahva oli. Juttu jätkus pikemaks ning pika laua taga sai kah mõnusalt kõhu täis. Jõuluvana käis loomulikult kah. Tänu siinkohal onu Toomasele :), kes jõuluvana organiseeris. Grete oli veidi häbelik aga kui kingitusi hakkas saama, siis võttis püsiva koha jõuluvana juures sisse. Arvas vist, et ta võiks kõik kingid omale saada.


Birgit aga oli selleks hetkeks juba unine ja kuna ta pärastlõuna oli kogu aeg veidi nutune olnud (kartis suurt seltskonda), siis leppis vaid süles olemisega ja nii kui jõuluvana ära käis, läks kohe tuttu. Jõulupidu lõppes sellega, et minu vanemad ja õde võtsid Grete endaga järgmine päev Pärnusse kaasa ja Fredi vend oma naisega läksid kah pealelõunal koju. Siis võtsimegi kõik kolmekesi esimest jõulupäeva rahulikult vastu.



Täna muutsin Birgiti võrevoodi madratsi kõrgust. Ennem oli kõige kõrgemal, nüüd on keskmisel tasemel. Kerge nostalgia tuli peale ja nukrus hinge - laps juba nii suur. Kuigi Birgitil pole kombeks voodis istuli tõusta või tegutseda, siiski viisin madratsi taseme madalamale. Kunagi ei tea millal see esimene kord tuleb. Birgit magab veel meiegi voodis ilusti. Kui ärkab siis teeb häält ja ootab milla tema juurde tullakse, ise uudistama minna ei taha. Isegi kõhuli on keeranud vaid mõned üksikud korrad.
Lisa toitu saab 1-2 korda päevas ja öösel sööb 2-3 korda. Endiselt rp laps.

Kohtumine Soome käekirurgiga

Aeg lendab nii kiiresti. Lihtsalt pole olnud võimalust siia kirjutada.
Tartus läks oodatult kiiremini. Kahjuks ei saa öelda, et kokkusaamine oleks hästi korraldatud. Meile öeldi, et tulge kl 12 aga millal asi alguse saab, seda ei tea öelda. Olime siis ette valmistunud ootamiseks. Kunagi ammu oli juttu ka sellest, et detsembris teeme mõlemast käest röngenipildid, siis on teada mis seis on.
Maarjamõisa haiglas pidime ootama üle tunni kuniks arstid opi lõpetasid ja siis perekondi ükshaaval välja kutsusid. Ruumis sees läks kähku. Vaadati üle käsi ja sünnitusmajas tehtud röngkeni pilt, mis muidugi midagi erilist ei näita. Info selline - operatsioon tehakse 3-4 aasta vanusena. Kuskil 1,5 aasta pärast peaks uuesti ühendust võtma Maarjamõisa haigla dr Andrus Metsaga. Siis hakkame asjasse tõsisemalt suhtuma, teeme pildi jne. Pöial töötab ilusti ja pole vaja lõigata läbi mingit kõhre või närvi, et haarduvust suurendada. Soovitati opereerida ka 1 nö sõrme kaupa. Ning minu kõige suuremaks pettumuseks tuli välja see, et varbad ei opereetita samasse kohta kus on sõrmenupsud vaid sõrmenupsude vahele, et kasutada ära nupsudest saadud nahka. See aga teeb labakäe oledaks, kuna kaob ära nö 5 sõrme kuju. Kui asendada 2 sõrme, siis jääb suhteliselt 3 haraline käsi nagu kanajalg.
Mõte siit siis selline, et et operatsioon on vajalik. Birgit saaks ise oma riideid selga, jalatseid jalga jne. Aga teeme ühe sõrme kaupa ja püüame arste rääkida, et käekuju säiliks.Tõenäoliselt piisabki 1 sõrme opereerimisest. Oleks hea muidugi kui saaks 2 sõrme aga mitte käekuju arvelt.
Nüüd aga võtan veel ühe ortopeediga ühendus, keda soovitas minu sõbranna. Alati peab erinevaid arvamusi küsima ja uurima võimalusi.
Opereerimise viimane aeg on 7aastasena. Nii et peale 1 sõrme opereerimist on meil veel võimalik mõni aeg oodata ja loota, et meditsiin areneb.

Birgiti esimene jõulupidu

Ning ongi seljataga ka esimene Birgiti jõulupidu. See toimus 29 nov 2008. Kohal olid 19 maisipsiku emmet ja loomulikult ka mais sündinud lapsed ise. Oli tore kogunemine. Nagu ka ise pildilt näha võid. Kuigi esimesed kogunemised tegime juba siis, kui rasedad olime, siis nüüd on hakanud kogunemised toimuma isegi peaaegu iganädal. Eks meil on muresid-rõõme mida jagada ja parasjagu enamus lapsed samas kasvufaasis.

Birgit oli enne sõitu just maganud, nii et autos ei maganud ja tund peale kohalviibimist tegi väikese tudu. Mnjah, emasse ta vist küll ei ole, kui suudab peo ajal magada :).

Neljapäeval kohtumine Soome käekirurgia spetsialistiga

Ees ootab meid kohtumine Soome käekirurgia spetsialistiga. Vedas, et me seda üritust Tartus maha ei maganud. Sest keegi lihtsalt unustas meid sellest teavitamast. Õnneks helistasin ise Tartu arstile, sest pidimegi temaga Tartus detsembri kuus kokku saama.
Birgiti sõrmede aplaasia on õnneks vähemalt pealiskaudselt kerge kujuline. Ilusti haarab pöidlaga asju. Eriti meeldib talle minu juukseid kiskuda, seda siis mõlema käega. Ka Grete paneb oma pea tema sülle ja loomulikult siis Birgit oma pisikeste sõrmedega silitab ta pead ja teise käega kakub juuksedi. Siis muidugi on vaja kisa tõsta ja ma pean Birgiti sõrmed Grete juuste küljest lahti harutama.
Mulle tundub isegi, et tema väikesed sõrmed liiguvad veidi.
Ootan, seda kohtumist põnevusega. Loodan, et saan oma küsimustele vastused ja asja veidi konkreetsemaks. Ning näen ka teisi lapsi sarnaste probleemidega ning oskame jagada ehk infot ja rõõme-muresid. Eks panen siia jälle kõik selle kirja, et see mul endal meeles seisaks ja ehk ka kellegile kunagi kasuks oleks.