Kohtumine Soome käekirurgiga

Aeg lendab nii kiiresti. Lihtsalt pole olnud võimalust siia kirjutada.
Tartus läks oodatult kiiremini. Kahjuks ei saa öelda, et kokkusaamine oleks hästi korraldatud. Meile öeldi, et tulge kl 12 aga millal asi alguse saab, seda ei tea öelda. Olime siis ette valmistunud ootamiseks. Kunagi ammu oli juttu ka sellest, et detsembris teeme mõlemast käest röngenipildid, siis on teada mis seis on.
Maarjamõisa haiglas pidime ootama üle tunni kuniks arstid opi lõpetasid ja siis perekondi ükshaaval välja kutsusid. Ruumis sees läks kähku. Vaadati üle käsi ja sünnitusmajas tehtud röngkeni pilt, mis muidugi midagi erilist ei näita. Info selline - operatsioon tehakse 3-4 aasta vanusena. Kuskil 1,5 aasta pärast peaks uuesti ühendust võtma Maarjamõisa haigla dr Andrus Metsaga. Siis hakkame asjasse tõsisemalt suhtuma, teeme pildi jne. Pöial töötab ilusti ja pole vaja lõigata läbi mingit kõhre või närvi, et haarduvust suurendada. Soovitati opereerida ka 1 nö sõrme kaupa. Ning minu kõige suuremaks pettumuseks tuli välja see, et varbad ei opereetita samasse kohta kus on sõrmenupsud vaid sõrmenupsude vahele, et kasutada ära nupsudest saadud nahka. See aga teeb labakäe oledaks, kuna kaob ära nö 5 sõrme kuju. Kui asendada 2 sõrme, siis jääb suhteliselt 3 haraline käsi nagu kanajalg.
Mõte siit siis selline, et et operatsioon on vajalik. Birgit saaks ise oma riideid selga, jalatseid jalga jne. Aga teeme ühe sõrme kaupa ja püüame arste rääkida, et käekuju säiliks.Tõenäoliselt piisabki 1 sõrme opereerimisest. Oleks hea muidugi kui saaks 2 sõrme aga mitte käekuju arvelt.
Nüüd aga võtan veel ühe ortopeediga ühendus, keda soovitas minu sõbranna. Alati peab erinevaid arvamusi küsima ja uurima võimalusi.
Opereerimise viimane aeg on 7aastasena. Nii et peale 1 sõrme opereerimist on meil veel võimalik mõni aeg oodata ja loota, et meditsiin areneb.