Jõulud

Pole vahepeal pikalt kirjutanud, sest midagi suurt ja uut pole toimunud. Birgit ikka vaid istub. Roomamisest ja käputamisest pole huvitatud. Ennemini hakkab käputama aga roomamise jätab vist vahele. Tundub, et võrreldes õega pole tal lihtsalt piisavalt uudishimu. Pole tema iseloomus seda lihtsalt.


Endiselt 2 hammast aga juba kuu aega tundub, et kohe kohe lisa tulemas. Ehk tuleb kah ometi.


Jõulud möödusid toredasti. Kõik lähisugulased tulid meie juurde külla. Kokku siis minu ja Fredi pere poolt 11 täiskasvanut ja siis meie lapsed. Väga vahva oli. Juttu jätkus pikemaks ning pika laua taga sai kah mõnusalt kõhu täis. Jõuluvana käis loomulikult kah. Tänu siinkohal onu Toomasele :), kes jõuluvana organiseeris. Grete oli veidi häbelik aga kui kingitusi hakkas saama, siis võttis püsiva koha jõuluvana juures sisse. Arvas vist, et ta võiks kõik kingid omale saada.


Birgit aga oli selleks hetkeks juba unine ja kuna ta pärastlõuna oli kogu aeg veidi nutune olnud (kartis suurt seltskonda), siis leppis vaid süles olemisega ja nii kui jõuluvana ära käis, läks kohe tuttu. Jõulupidu lõppes sellega, et minu vanemad ja õde võtsid Grete endaga järgmine päev Pärnusse kaasa ja Fredi vend oma naisega läksid kah pealelõunal koju. Siis võtsimegi kõik kolmekesi esimest jõulupäeva rahulikult vastu.



Täna muutsin Birgiti võrevoodi madratsi kõrgust. Ennem oli kõige kõrgemal, nüüd on keskmisel tasemel. Kerge nostalgia tuli peale ja nukrus hinge - laps juba nii suur. Kuigi Birgitil pole kombeks voodis istuli tõusta või tegutseda, siiski viisin madratsi taseme madalamale. Kunagi ei tea millal see esimene kord tuleb. Birgit magab veel meiegi voodis ilusti. Kui ärkab siis teeb häält ja ootab milla tema juurde tullakse, ise uudistama minna ei taha. Isegi kõhuli on keeranud vaid mõned üksikud korrad.
Lisa toitu saab 1-2 korda päevas ja öösel sööb 2-3 korda. Endiselt rp laps.

Kohtumine Soome käekirurgiga

Aeg lendab nii kiiresti. Lihtsalt pole olnud võimalust siia kirjutada.
Tartus läks oodatult kiiremini. Kahjuks ei saa öelda, et kokkusaamine oleks hästi korraldatud. Meile öeldi, et tulge kl 12 aga millal asi alguse saab, seda ei tea öelda. Olime siis ette valmistunud ootamiseks. Kunagi ammu oli juttu ka sellest, et detsembris teeme mõlemast käest röngenipildid, siis on teada mis seis on.
Maarjamõisa haiglas pidime ootama üle tunni kuniks arstid opi lõpetasid ja siis perekondi ükshaaval välja kutsusid. Ruumis sees läks kähku. Vaadati üle käsi ja sünnitusmajas tehtud röngkeni pilt, mis muidugi midagi erilist ei näita. Info selline - operatsioon tehakse 3-4 aasta vanusena. Kuskil 1,5 aasta pärast peaks uuesti ühendust võtma Maarjamõisa haigla dr Andrus Metsaga. Siis hakkame asjasse tõsisemalt suhtuma, teeme pildi jne. Pöial töötab ilusti ja pole vaja lõigata läbi mingit kõhre või närvi, et haarduvust suurendada. Soovitati opereerida ka 1 nö sõrme kaupa. Ning minu kõige suuremaks pettumuseks tuli välja see, et varbad ei opereetita samasse kohta kus on sõrmenupsud vaid sõrmenupsude vahele, et kasutada ära nupsudest saadud nahka. See aga teeb labakäe oledaks, kuna kaob ära nö 5 sõrme kuju. Kui asendada 2 sõrme, siis jääb suhteliselt 3 haraline käsi nagu kanajalg.
Mõte siit siis selline, et et operatsioon on vajalik. Birgit saaks ise oma riideid selga, jalatseid jalga jne. Aga teeme ühe sõrme kaupa ja püüame arste rääkida, et käekuju säiliks.Tõenäoliselt piisabki 1 sõrme opereerimisest. Oleks hea muidugi kui saaks 2 sõrme aga mitte käekuju arvelt.
Nüüd aga võtan veel ühe ortopeediga ühendus, keda soovitas minu sõbranna. Alati peab erinevaid arvamusi küsima ja uurima võimalusi.
Opereerimise viimane aeg on 7aastasena. Nii et peale 1 sõrme opereerimist on meil veel võimalik mõni aeg oodata ja loota, et meditsiin areneb.

Birgiti esimene jõulupidu

Ning ongi seljataga ka esimene Birgiti jõulupidu. See toimus 29 nov 2008. Kohal olid 19 maisipsiku emmet ja loomulikult ka mais sündinud lapsed ise. Oli tore kogunemine. Nagu ka ise pildilt näha võid. Kuigi esimesed kogunemised tegime juba siis, kui rasedad olime, siis nüüd on hakanud kogunemised toimuma isegi peaaegu iganädal. Eks meil on muresid-rõõme mida jagada ja parasjagu enamus lapsed samas kasvufaasis.

Birgit oli enne sõitu just maganud, nii et autos ei maganud ja tund peale kohalviibimist tegi väikese tudu. Mnjah, emasse ta vist küll ei ole, kui suudab peo ajal magada :).

Neljapäeval kohtumine Soome käekirurgia spetsialistiga

Ees ootab meid kohtumine Soome käekirurgia spetsialistiga. Vedas, et me seda üritust Tartus maha ei maganud. Sest keegi lihtsalt unustas meid sellest teavitamast. Õnneks helistasin ise Tartu arstile, sest pidimegi temaga Tartus detsembri kuus kokku saama.
Birgiti sõrmede aplaasia on õnneks vähemalt pealiskaudselt kerge kujuline. Ilusti haarab pöidlaga asju. Eriti meeldib talle minu juukseid kiskuda, seda siis mõlema käega. Ka Grete paneb oma pea tema sülle ja loomulikult siis Birgit oma pisikeste sõrmedega silitab ta pead ja teise käega kakub juuksedi. Siis muidugi on vaja kisa tõsta ja ma pean Birgiti sõrmed Grete juuste küljest lahti harutama.
Mulle tundub isegi, et tema väikesed sõrmed liiguvad veidi.
Ootan, seda kohtumist põnevusega. Loodan, et saan oma küsimustele vastused ja asja veidi konkreetsemaks. Ning näen ka teisi lapsi sarnaste probleemidega ning oskame jagada ehk infot ja rõõme-muresid. Eks panen siia jälle kõik selle kirja, et see mul endal meeles seisaks ja ehk ka kellegile kunagi kasuks oleks.

Esimene lumi ja lumetorm

Birgiti nähtud esimene lumi hakkas sadama juba kolmapäeval, 19.11.2008. Sadama hakkas öösel ja hommikul oli väike lumekirme igal pool. Sulas see küll päeva jooksul enamuses ära. Järgmine öö tõi veidi rohkem lund. Kuid ikkagi mitte nii palju, et kelgutama saaks minna. Reede hommikul aga oli juba kena lumi maas ja õde Grete võtis ka kelgu lasteaeda kaasa. Mina ja Birgit ajasime veidi lund garaazi eest, et saaks Gretele ikka lasteaeda järgi minna ja lumme kinni ei jääks (lund maas ~7cm-10cm).

Põnevaks aga hakkas minema laupäeval. Nimelt lubati meeltut lumetormi, kus suur tuul ja pidev lumesadu. Laupäev oli veel see päev kui Birgitil hambavalu veel vaeva tegi aga hakkas paremaks minema. Kuna Fred oli pool päeva tööl olin lastega kodus. Käisime jalutamas ja püüdsime lumememme teha aga lumi oli liiga külm ja ei hakanud kokku (pärnakas ütleb siinkohal - lumi ei paki). Varusime ka tormi tulekuks toitu ja kontrollisime, et oleks piisavalt bensiini (generaatori jaoks, kui elekter peaks kaduma). Laupäev oli vaikne. Lund sadas veidi aga ei mingit tuult ega tormi.

Pühapäeval oli mul Nukuteatri piletid Gretele, minule ja minu õele. Birgiti jätsin koju isaga. Hakkasime juba varakult minema. Tavaliselt tööpäeval linna olenevalt asukohast 30-40 min. Hakkasin minema 1 tund ja 15 min varem, kartes ummikuid ja libedus ning seda, et kõik sõidavad väga väikese kiirusega. Kokkulepe minu õega oli nii, et kuna tema juurde pean minema tiiruga, siis mõlemad organiseerime oma kohalejõudmise ise. Mina olin kohal juba 3o minutiga. Seega käisin ka õel järgi ja jõudsime ikkagi varakult kohale. Etendus oli Kiki ja Miki ning Gretele väga meeldis - hüüdis ja kilkas rõõmuga. Tagasi tulek teatrist oli juba veidi põnevam. Lund tuiskas ikka meeletult. Vahepeal oli nähtavus vaid mõned meetrid. Igasuguseid keeramisi tuli teha ikka väga väga vaikselt. Muidu olid teed sõidetavad. Aga täpselt oma krundi piiril, 3 m enne kodu jäin lumme kinni. Paradoks selles, et paks lumi oli vaid 1,5 meetrit. Naabrinaine ja Fred proovisid mind välja kaevata aga see ei õnnestunud. Lõpuks tõmbas Fred mind oma autoga välja. Saime ehk 20 min kodus olla kui tuli kõne minu õelt. Tema oli toidupoes käinud ja oma võtmed kaotanud. Palus meil talle tagavara võtmed tuua. Fred läks viima ja jäi samas kohas oma autoga kinni. Kuidagi ei saanud välja aga lahked naabrid ja lähedal elavad inimesed aitasid ta 5-kesi välja lükata. Fredi kesklinna sõit ja tagasitulek kestis üle 2,5 tunni. Vahepeal aitasin veel 2 autojuhti. Ühele piisas lumelabida andmisest, teine auto istus lumes kinni üle 30 min. Ei aidanud lumelabidas ega teise mehe lükkamine. Kutsusin appi ka naabrimehe aga enne kui naabrimees kohale jõudsis olin mina 1 min riides ning teise 2 min-ga oli auto välja lükatud. Peale seda hakkasin juba valvet pidama. Tegin supi soojaks, sest Fred oli ju lumes mütanud pea pool tundi tavaliste riietega ning läbimärg. Nii kui Fred koju jõudsis oli soe supp laual aga suppi ta süüa ei jõudnuki, sest uus auto oli maja ees samas kohas kinni. Lühidalt teavitan seda, et aitasime Frediga veel 3 autot välja kaevata. Viimane otsustas poole autoni ulatuvast lumest läbi sõita 21.00 paiku. Autol oli küll 4 vedu aga see teda ikkagi ei aidanud.

Öösel läks ära elekter ning tagasi tuli see järgmise päeva 17.00ks. Nii, et hommikul lülitasime sisse generaatori, et küttekatel mingitki sooja annaks. Saime ka telekat vaadata. Nii et meil polnud häda midagi. Käisime ka vahetustega teed lahti ajamas, et Fred saaks korraks tööle minna. Tänavani kaevasime kuni pealelõunani. Selge see, et 100 m suure tänavani autole lahti kaevata on mõtetu. Tellisime saha. Sahk pidi tulema lõunal, siis peale lõunat, siis õhtul ja lõpuks saime saha alles kl 21. Seni olime lumevangis. Veel pühapäeva õhtul läks korraks elekter ära aga õnneks täna, esmaspäeval, probleeme olnud pole.

Streik

Eks meil kõigil on häid ja halbu ja veel halvemaid päevi. Birgitil on nüüd 3 väga halba päeva selja taga. Öösel ei tahetud kuidagi magada, ei ta oma voodis ega meie voodis. Nuttis, rinnast keeldus, kussutamine kah ei aidanud, palavik oli aga väike. Proovisime kõike mis võiks last rahustada ja püüdsime ka ise vahepeal veidi magada. Ka päeval oli rahutu aga põhi probleemiks olid unetud ööd. Teisel ööl sai selgeks, et eestis müüdavad hambageelid ei aita ja unetute ööde põhjus paistes igemed. Otsisin sahtlist üles Usa-s müüdav Baby Orajel hambavalu geeli ja peale paari sekundit saabus vaikus. Probleemi tekitajaks olid siis silmhambad ja tõenäoliselt ka esimesed purihambad. Täpsemalt ei tea aga kõik igemed sealt kandist olid täiesti paistes. Hambaid katsuda ei lase aga närida ja ilastada meeldis talle väga. Ülemised 2 lõikehammast, mis peaksid järgmisena lõikuma ei näi üldse välja tulevat.

Kõige raskem minu jaoks oli rp-st loobumine. Olin õnnelik kui kussutades talle kuidagi veidi süüa sain antud. Öösel aga ei söödud üldse. Peale seda suurt jama on vähemalt üks positiivne muutus. Öösel süüakse nüüd 1-2 korda, tavalise 3 asemel. Ning magatakse nüüd sügavalt hommikuni. Näiteks täna äratus alles kl 9. Ning ikka ilusti rp-laps.

Meie kodu

Ühe tuttava blogi vaadates ja mõeldes, et sellest blogist ehk saab raamat tuli ka veel teine idee. Birgitile võiks jääda jälg milline nägi välja tema esimene kodu. Loodetavasti jääb see meie kodu meile elu lõpuni aga ei tea ju mis elu meile toob. Võibolla soovime aastate pärast kodu vahetada. Loomulikult on iga kodu pidevalt muutustes, nii et meie kodu ei pruugi olla 10 aasta pärast enam üldse selline nagu see on praegu.
Birgiti esimene kodu ongi sünnist saadik meie maja. Õigemini võib öelda nii, et kolisime samal päeval kui Birgit siia ilma sündis. Nagu eelnevalt blogi alguses kirjas, siis valud hakkasid kl 8 hommikul ja kolijad olid kutsutud kl 9ks. Kuna maja on Birgiti esimene kodu, siis korterist siia pilte panema ei hakka.

Esimene pilt on meie elutoast. Elutoa juurde kuulub veel söögilaua osa, mis jääb vasakule ja pildile ei mahu.



Teine pilt on köögist sel hetkel kui me sisse kolisime. Nüüd on see täius tunud. Lisaks on juures ülemised kapid, mis pildil põrandal külmkapi ees.

Kolmandaks on pilt II korruse koridorist, kus on lagi 5 meetri kõrgune. Kui kunagi ruumipuudus peaks tekkima, õnnestub sinna veel väikesed toakesed teha aga praegu naudime ruumi ja õhku ning valgust.

Neljas pilt on meie suurest vannitoast, mis on rohkem mõeldud lastele ja ka endale mõnulemise kohaks. Lisaks on meil praegu vahetuskaup naabritega - nemad käivad meil vannis ja meie neil saunas, kuna oma saun pole veel valmis.






Viies pilt on Grete toast nagu see oli siis kui me sisse kolisime. Nüüdseks on pildilt kadunud võrevoodi, mis on Birgiti toas.

Kuues pilt on meie magamistoast sellisena nagu see oli 6 kuud tagasi. Isegi Birgit voodil on nii pisi pisi.

Seitsmes pilt on meie vannitoast. See on hetkel veel poolik aga pesta saab. Ameerika mõistes on meil 3,5 vannituba. Ehk siis 2 vannituba ülemisel korrusel ja alumisel korrusel sauna juures pesemisruum ja wc eraldi.

Ei hakka lisama pilti Kabinet-külaliste toast, sest see on hetkel mängutuba ja korda seda vist ei saa enne kui Grete vanemate juurde "komandeerin" (smile).

Birgiti suguvõsa

Tuli mõte, et kuna sellest blogist peaks kunagi saama väike raamat Birgitile, siis võiks siia kirja panna ka suguvõsa. Kuna see blogi on avalik, siis jätan ära perekonna nimed. Eks hiljem saab seda siis täiustada kui vaja.
Kõigepealt siis on meie väike perekond - ema Kaidi, isa Fred ja 1 ja 10 kuud vanem õde Grete Anette.
Minu poolt on tema perekonnaks veel siis vanaema Kersti ja vanaisa Rein ning tädi Kadri. Lisaks elab veel minu vanaema ehk Birgitile vanavanaema Emilie, kes on küll 97 a vana aga täiesti hea tervise juures. Viimane aasta on hakanud seniilsemaks jääma aga veel 3 aastat tagasi tehti ka meestele veel silma. Arvatavasti elab vanavanaema Emilie sama kaua kui tema ema Helene, kes elas 100 aastseks ja 2 kuuseks. Meie suguvõsa naisliini pidi voolab nooruslik veri.
Minu isa vanemad on kahjuks surnud (Salme ja Jaak, kes elasid Pärnu lähedal Surjus talus).
Lisaks on minu poolt veel Birgiti sugulasteks isa venna pere - isa vend Einar, tema naine Aino ning nende tütar Kairi (minust 1 a vanem) ning Kairi ja tema mehe Peebu lapsed Markus (7a) ja Maria (6a).
Lisaks veel minu ema õe poolt sugulased - tädi Ilme, tädi mees Kalju ja tädipojad Jaanus ja Kaido (2 näd minust vanem). Ning siis veel onu pere.

Isa poolt on Birgiti perekonnaks tema Fredi ema Maie ja onu Toomas koos perekonnaga. Onu Toomase peres on tema naine Riina ja tütar Kriss ja poeg Kristjan. Lasteks neid enam nimetada ei saa :). Isa poolt on veel sugulaseks vanavanaema Maghta kes on 84 aastane. Ning veel pooltädi Kati, tema mees Mait ja nende tütred Silviya ja Keiti. Silviya on juba ka ise ema ning tema poja nimi on Brandon (1,5a).

See ongi meie pisike perekond. Ma ise uurisin kunagi oma sugupuud ning see on paberil kirjas. Ka Fredi poolt on suguvõsa uuritud ning ka see paberil ilusti ning seda täiendatakse pidevalt. Fredi kaugemast suguvõsast oleme tuttavaks saanud lastearstist sugulasega ja seda tänu laste sünnile.

Lisatoit

Birgit saab 5,5 kuust saadik veidi ka lisatoitu. Mitte küll regulaarselt ja mitte iga päev ning mitte palju. Lihtsalt harjutame praegu maitset. Hommikuti annan juurviljapüreed ja teinekord saab õhtul ka öko riisiputru millesse lisan ploomipüreed. Põhitoiduks siis kõrvitsa ja kartuli püree. Nüüd 2 päeva sellele lisanud ka enda tehtud lillkapsast mida sügavkülmas hoian. Kohe kohe peaksin kätte saama ka kõrvitsa, siis saab ka seda sisse tehtud.
Lisatoidu söömisega on nii, et Birgit ei oska veel suud korralikult lahti teha. Maigutab suuga ja seega on raske lusikaga sinna sisse midagi saada. Paremini toimib asi nii, et tõstan toidu lusikaga suu juurde ja see imetakse sealt suhu :). Uus asi on see, et kui süüa ei taha või kõht täis, siis tehaks see emmele konkreetselt selgeks - puristatakse kogu suhu läinud toit kohe emme näkku ja riietele.
Muidu põhiliselt ikka rinnapiima laps. Oleme harjutanud veidi ka rpa ja pudeliga aga selle andmisest pole midagi erilist välja tulnud. Nii, et seniks pean ma ikka liikuma nii, et üle 2-2,5 tunni kodust kaugemale minna ei saa.

Kasvamine

Teine hammas tuli täpselt 6 kuu sünnipäeval. Ehk siis 1 päev peale eelmist sissekannet. Nüüd ootame millal ülemised hambad välja ilmuvad. Esimese hamba lõikumisest 3 näd möödas. Gretel tulid ülemised hambad 7 kuu alguses. Birgitil tuli esimene hammas varem. Vaatame kas ka ülemised hambad lõikuvad varem. Täna pole veel kontrolli teinud.
Kuna Grete oli nüüd 2 viimast nädalat veidi haige, siis olin kodus mõlema lapsega ja sebimist on palju. Jõuan kodus vaid nö "tuld" kustutada. Aga samas naudin nendega kodus olemist. Gretega samas vanuses kui Birgit koos olla oli tore aga ma ei nautinud seda. Nüüd on Grete juba nii tubli ja asjalik ning temaga on tore koos mängida. Birgit on aga üldse kullapai. Vaikselt juba hakkavad ka koos mängima. Näiteks kummardab Grete Birgiti ette ning laseb Birgitil ennast juustest sakutada. Siis pahandab ja niuksub ai-ai-ai. Kohe aga teeb sama jälle. Teiseks annab Grete Birgitile mänguasju kätte ning Birgit viskab need siis endast eemale.
Birgit istub nüüd juba ilusti. Ikka nii 5-10-15 min korralikult. Igaks juhuks olen tema ümber tekitanud patjadest ja tekkidest turvaääre, sest nii mõnigi kord on ta potsti peaga vastu maad kukkunud. Tavaliselt mitte tahapoole vaid hoopiski ettepoole.
Roomama ei ole Birgitit veel õpetanud. Sest veidi aitasin teda istuma õppimise, käpuli asendis olema ja püsti seisma. Vaatasin, et liiga palju uusi asju korraga ning ta ei saanud aru, et istudes ei pea jalgu sirgu ajama ja käputamistki segas lihaspinge. Nüüd on see asi paranenud, saab aru, millal peavad jalad sirgu olema ja millal mitte, nii et see nädal püüan alustada ka roomamise õpetamisega. Käpulil asendis seisab 10-15 sekundit. Esialgu rohkem mitte. Ka selle pärast, et püüab kätega edasi minna aga loomulikult ei suuda ühe käe peal ülakeha hoida ja siis kukub.
Magab ta ilusti oma toas. Öösel sööb 3 korda.
Võõrastab ikka veel. Kõiki kohe alguses. Eriti kui on just ärganud. Hiljem kui on inimesega kaugelt harjunud, siis võtab omaks. Nädalavahetusel olime Pärnus, minu isa sünnipäeval. Vanemaid Birgit ei võõrastanud aga keeldus seal magamast. Paras peavalu oli aga eks väsimus lõpuks võtis võimust ja jäi magama.

Kohe 6 kuune

Käisin täna Birgitiga perearsti juures tavapärases kontrollis. Kaal 8120g ja pikkus 68cm. Pea ümbermõõt 43cm. Lõge kinni kasvanud nii, et perearst palus edaspidi anda vaid 3 tilka D-vitamiini. Natuke vara lõge kinni kasvanud aga sellest ei pidanud suurt hullu olema, kuna luud veel piisavalt pehmed ja liikuvad.

Saime ka esimese kolmikvaktsiini. St selle mida tavaliselt lastele 3 kuul tehakse. Kuna 3 kuul ei tahtnud veel teha ja 4 kuul otsustasin hoopis rota vaktsiini teha (tehakse 2 doosi enne 6 kuuseks saamist), siis jäid riiklikud vaktsiinid hiljemaks. Kahte vaktsiini korraga teha ei lasknud, kuigi pakuti.

Birgitil on tekkinud võõrastamine. Paar päeva tagasi käsid meie läti sõbrad külas ning ühe naise nägemine kellel lühike punane pea pani ta pidevalt nutma. Teistega tal probleemi ei olnud. Loomulikult kisati ka perearsti juures. Nii kui arst oma pea jänku taha peitis oli korras aga nii kui välja piilus oli kisa lahti. Ka süsti saamine käis kohe kisaga aga minu süles loomulikult tunti end turvaliselt.

Peale perearstil käimist käisime ka Lastehaiglas südame uh tegemas. Eelnevalt olime nädal tagasi käinud arsti juures lihtsalt kontrollis. Nüüd tehti igaks juhuks ka ultraheli. Kõik korras ja antud luba järgmine aasta opile minna.

Birx väga tubli. Kõike teeb veidike. Veidike istub omaette, veidike käputab, veidike on kõhuli, veidike seisab püsti. Loomulikult peab käputamise, püstiseismise ja istumise ajal teda turvama, sest ei tea kas ta toimetab minuti või 2 sekundit.

Hambaid on meil ikka veel 1. Ootan ja ootan aga ei midagi. Kohe kohe saab 3 nädalat esimese hamba saabumisest mööda ja teist polegi veel.

Tips muidu väike kaisukaru mul. Meeletult meeldib temaga lihtsalt koos vedeleda, mängida ja kudrutada ning kõdistada. Päeval ta tegelikult igal pool mul kaasas, sest omaette mängida eriti talle ei meeldi. Selja pealt keerab end kõhuli, siis asjatab veidi ja kui ära väsib on kisa lahti. Aga veidi kodutöid saab ikka tehtud. Muidugi ei tohi ma tema silmist kaduda, siis on kohe jälle kisa lahti.

Esimene magmine öösel oma toas

Järgmine märk sai maha pandud Birgiti suureks kasvamises. Saigi Birgiti voodi viidud tema oma tuppa ning esimene öö seal sai ka magatud. Sõi öösel 3 korda. Kuna nüüd magab minust kaugemal, siis nihelemist ei kuule ja kohe oma kõrvale sööma ei võta. Väga ok minu poolt. Magasin end ilusti välja.
Ning meie magamistuba on nüüd kuidagi väga lage. Algul oli ju seal häll, siis võrevoodi. Nüüd toas vaid voodi ja ruumi nii palju, et võiks valssi tantsida.
Täna lõunal magasime nagu tavaliselt kõik koos ühe lõunaune ning kõik kolm magasime oma tubades - Birgit oma toas võrevoodis, Grete oma toas suures voodis ning mina oma magamistoas veel suuremas voodis. Kuidagi 3 karu muinasjutu moodi :)....

Esimene hammas...

Täna hommikul avastasin esimese hamba. Alumine vasak hammas. Vanus 5 kuud 14 päeva. Võrdluseks Gretel esimene hammas 6 kuud ja 6 päeva vanalt.
Öö oli kehvema poolne - gaasid. Aga tagant järgi tarkus - eks tegi ka hammas ehk liiga.

Paberimajandus Vol 3

Täna siis viimane osa paberimajandusest aetud. Käisin Tallinna Mustamäe linnaosavalitsuses taotlemas puuetega laste toetust. Seda makstakse 850 kr aastas (2008a-l). Iga aasta on see suurenenud nagu mulle lahkesti infot jagati. Järgmine aasta on see summa 1000kr. Raha kantakse väga kiiresti arvele, iga kuu viimasel nädalavahetusel. Nii, et kuna täna juba 23-s kuupäev, siis lubati, et varsti on raha arvel. Uut summat võib taotlema hakata juba 2009 aasta jaanuaris. Ning seda toetust kutsutakse "Savisaare toetuseks", mis algul lubatud pensionäridele aga hiljem ka puuetega lastele.
Mustamäe linnaosavalitsuses tuleb pööruda konkreetse spetsialisti poole, kes puuetega tegeleb. Info telefonilt teavitati, et pean pöörduma meile määratus spetsialisti poole (sõltub aadressist), kellega ma muidu suhtlen (lapse sünnitoetus ja lastehoiu toetus). Kuna keegi pensionär oli enne mind ja teadagi pensionäridel on mure aga ka teatav jutustamis vajadus, siis ootasin selle tädikese järgi 30 min ja ma ei tea kaua ta enne veel sees istus. Läbi ukse kuulsin, et jutt käis ka ilmast ja muidu pensionäride raskest elust. Siis kui sisse sain, sain teada, et loomulikult olin pöördunud vale inimese poole ja tuleb teine päev tulla, sest iga päev see spetsialst vastu ei võta.
Aga täna siis käisin kohal ja vedas. Enne mind ei olnud kedagi ja pärast pidi üks pensionär minu järgi ootama. Igatahes oli tal nii kiire, et kui proovisin kabinetist koos turvahälliga väljuda, siis oli see tädi juba poole kehaga uksest sees.

See naisterahvas teavitas mind ka muudest võimalustest ja info leidmise kohtadest.
Näiteks http://www.tallinn.ee/teenused
http://tallinn.andmevara.ee/ao/page.Tavakasutaja
Viimasel siis valida valdkond - sotsiaalhoolekanne (Tallinna õigusaktide register)
See viimane kodulehekülg läheb peatselt muutmisele, sest kodulehekülg antakse nagu aru sain Tallinna linna juhtida või siis sotsiaalvaldkonna juhtida. Seega tulevad seal muudatused, millised veel ei tea. Ka arvati, et tulevad muudatused toetuste osas ning leebemaks. Et kui enne olid paljud toetused sõltuvad sissetulekutest, siis uuel aastal neid tingimus võibolla enam ei ole. Eks jaanuaris saab selgema pildi.
Kahjuks aga tõesti, muu paberimajandus ja toetused käivad läbi Pensioniameti ja iga aasta peab Reha plaani uuesti taotlema seal. Ei tea milleks nad inimesi jooksutada tahavad.

Juba 5 kuune

Täna otsisin välja Grete väikeseks jäänud riided. Juba nädal tagasi hakkasi Birgiti väiksemaid riideid kõrvale tõstma ja nüüd polnud tal enam midagi selga panna. Tudukombedest läks nüüd loosi 9-12 kuud Mothercare tudukad. Üks suurus on veel varuks 12-18kuud aga mäletan, et need olid Gretel seljas kui ta juba kõndima hakkas ja siis oli imelik last tudukombes hoida. Praegu tundub, et Birgitil on neid ehk kah juba paari kuu pärast vaja.
Tundub, et ka hambad tulevad tal varem kui Gretele. Gretel siis 6 kuuselt. Birgitil ma arvan 5 kuuselt ja 2-3 nädalaselt. Ning istumaski ta arvatavasti varem. Täna juba 2 sekundit istus ise. Kerge tekike selja taga istub ta juba nädal ehk. Ainus mida veel teha ei taha, on käputamine või roomamine, sest õlavööde nõrk.
Muidu tubli tüdruk. Magab küll veidi kehvast. Sööb 2-3 korda öösel ja siis vastu hommikut otsib lihtsalt lähedust ja söögist keeldub. Siiski plaan ta selle nädala jooksul oma tuppa magama kolida. Enamus mänguasju ongi juba kolitud alumisele korrusele Kabineti. Jällegi võrdluseks - Grete kolisin oma tuppa magama 5 kuuselt. Kuna Birgit magab öösel kehvemini või sama kehvalt kui Grete aga mul pole jõudu jännata temaga öösel, et päeval siis 2 lapsega tegeleda ning samas püüan hoida ära seda, et Birgit hommikul kisab ja Grete üles ajab. See on küll Bigitil katsetatud, et öösel kõvasti kisa teha ning vaadata kas Grete ärkab - ei ärka :)
Muidu 5 kuu kaal on 8 kg ja pikkus 68-69cm (kodus mõõdetud ja kaalutud).
Eile lõikasime tal kolmandat korda tukka ja päris korralikult. Vist ehk pool cm, sest juuksed olid täiesti silma peal. Nüüd korraliku koolilapse tukk :).

Paberimajandus Vol 2

Nii. Täna sai siis Pensioniametis käidud ja taotlus toetuse jaoks sisse antud. Mõned päevad tagasi jõudsid Eesti Posti kontorisse ka paberid puude otsuse kohta ja rehapilitatsiooni plaan. Arvasin, et Rehapilitatsioonikeskus paneb oma paberi kohe mulle teele (nagu nad lubasid, et nädala pärast on postis) aga see tuli hoopis koos Pensioniameti kirjaga. Puue anti 2 aastaks ja sügav puue, sest laps ei ole võimeline sööma ja riietuma. Põm, põm, põm - muidugi pole võimeline sööma, sest ta on ju nii väike (5 kuud hetkel). Aga mis teha, riigi normide järgi on tal sügav puue ning tänu sellele saame ka riigilt rohkem toetust. Mille vastu ei ole mul loomulikult midagi.
Nüüd vaja veel Tallinna kohaliku omavalitsusse minna ehk siis Mustamäele ning ka sealt toetust küsida. See peaks olema 700-850 kr aastas.
Pensioni ametis tuligi üks paber täita ja seal selgus, et raha ma lapse arvele kanda ei saa. Pean oma arvele laskma seda kanda. Lisaks selgus ka see, et laste toetused käivad mul ühele arvele aga vanemahüvitis teisele arvele. Neile see ei kõlba - kõik peavad ikka ühele arvele käima. Lõpuks saime siis kokkuleppele millisele arvele siis kanda.
Siis sain veel teada, et iga aasta alguses pean täitma uue Reha plaani ja selle pensioniametisse viima ning ka kui tahan reha asutust muuta aasta sees pean vist uue taotluse sinna viima. Nii et jooksmist selle asutuse vahel ikka tuleb aastas paar korda. Kahjuks, sest mulle ei meeldi sõita, parkimiskohta otsida, järjekordades passida jne. Seda veel väikese lapsega või teades, et kohe pead lapsele järgi minema ja sa kas jääd lasteaeda järgi minnes hiljaks või kui liiga vara lähed ja kohe asutuses löögile saad, siis jääb jälle aega üle.
Praeguseks on igatahes paberimajandus peaaegu aetud.

Birgit päevareziim

Hommik algab meil tihti 6.30. Siis lihtsalt tehakse silmad lahti, naeratatakse, keeldutakse tissist ja hakatakse lobisema. Viimasel paaril päeval on ta küll meie meeleheaks maganud kl 7ni ja isegi 7.30ni. Siis vastavalt sellele mis kell on ärganud ollakse üleval 2 tundi ning tehakse 30 min uni. Siis jälle ollakse 2-2,5 tundi üleval ning jälle 30 min uni. Kui nüüd käime võimlemas, siis magatakse aga 2 tundi järjest. Nii tugevasti väsitab see võimlemine. Olen proovinud teda ka õue magama panna aga teinekord magatakse ikka 30 min, teinekord aga ka rohkem. Unesid ongi sellest sõltuvalt kas 3 või neli. Kui teinekord on teinud õues ka 3 tunnise une, siis on olnud ka 3 unega päevi. Muidu magame veel kõik koos - Grete, mina ja Birgit ühe lõunaune 14-17 vahel. Meie Birgitga siis kuskil 40 min aga Grete tavaliselt ikka 2-2,5 tundi. Ning siis Birgitil veel õhtu uni 18-19 vahel. Ööunne tavaliselt 20-20.30 vahel.
Sööb ta öösel tihedasti. Kogu aeg nii olnud, kõik need 4 kuud. Mõni öö kui sööb 4 korda, siis tunnen end kohe puhanuna aga kuna teinekord tahab niisama veel lähedust, siis ikkagi olen iga tunni või 1,5 tagant üleval. Eile öösel siiski üllatas. Sõi 2 korda ja magas kogu selle aja suhtkoht rahulikult mu kõrval. Magasin nii sügavalt, et lihtsalt unustasin ta oma voodisse tõstmast. Oleks ta oma voodis nii hästi maganud, oleksin hommikul vist energiapall olnud.
Suuremat tüdrukut hakkasin 5 kuuselt tema oma tuppa ööunne viima. Birgitil veel nädal sinnani aega. Kui ta kavatseb ikka öösel 4-6 korda süüa, siis veel ei suuda teda seal söötmas käia aga kui selle nädalaga toimub mingi edusamm, siis tahaks küll. Tahaks veidi öösel laiutada kah :).

Paberimajandus

Selleks, et lapsele puuet saada tuleb läbida bürokraatia kõikvõimalikud vormid. Esiteks tuleb täita avaldus ja see anda arstile kes oma poolse paberi täidab ning selle siis Pensioniametile edastab. Avaldus mida vanem peab täitma on üks sama kõikide puuete puhul ja ka sünnist kuni 100 aastase puhul. Seega seal näiteks küsimused, et kas saad tööd teha ja kas vajad abi söömisel või riietumisel jne. Birgit ei vaja abi näiteks söömisel, sest ta saab ju rinda. Aasta pärast kui ta sööb ise ei vaja ta kah abi, sest parema käega saab ilusti lusikaga suhu pista. Puue aga antakse 2-3 aastaks. Kartsin, et kui kirjutan, et vajab abi kõiges, siis süüdistatakse mind selles, et tahan lapsele rasket puuet ja rohkem raha saada. Seega kirjutasin teatud küsimuste alla näiteks nagu kas on vaja riietumisel abi, et praegu abi vaja ei ole aga tulevikus võib olla vajadus.
Sain Pensioniametist kurja kõne. Kõigepealt pidin kuulama 2-3 min jäktuvat mulinat, et kui rumal inimene ma olen, et avaldust kirjutada ei oska ning kuidas ma suudan kirjutada, et minu 3 kuune ei vaja söömisel ja riietumisel ning pesemisel abi. Raske oli juttu katkestada, et küsida, mida siis teha. Mul lihtsalt pole aega nende juttu kuulata. Lubati siis vastavalt nende vajadustele see paber ära parandada.
Läks paar nädalat ning tuli kiri siis Rehapilitatsiooni plaani tegemiseks. Kui tavaliselt on järjekorrad sinna 3 kuud, siis leidsin Imikute ja Puuetega laste keskuse, kus järjekorda ei olnudki. Toredad inimesed töötavad seal kah. Leidsime sobiva aja ja läksin kohale. Kohal oli 5 inimest - Rehapilitatsiooniplaani koostaja, psüholoog, sotsiaalametnik, arst ja füsoterapeut. Ajasime veidi juttu, vaadati laps üle ja täitsime ühe dokumendi lisa ning lubati nädala või kahe pärast ühendust võtta. Nüüd just reedel käisin siis Rehapilitatsiooniplaanile ehk Rehale allkirja andmas. Lisaks tahtis logopeed Birgitit näha. Natukene naljakas tundus, et miks logopeed tahab 4 kuust last näha aga eks selleks, et olla kindel, et häälitseb ilusti ja keelekida ei ole või midagi sellist. Igatahes arvati, et poole aasta pärast võiks uue ülevaatuse teha.
Ahjaa. Birgit räägib juba sõna "emme". Grete ütles samavanalt "Emm", mis hiljem emmeks üle läks. Aga Birgit juba tõesti kutsub emmet.
Nüüd siis ootan järgmist kirja. Rehapilitatsiooni kokkuvõte koos arstide arvamusega peaks järgmine nädal postkastis olema. Lisaks on võimalus, et pean veel Pensioniametisse minema kah veel mingile dokumendile allkirja andma. Siis peaks puude dokument käes olema.
Rehapilitatsiooniplaani järgselt saame siis füsoterapeudi juures 2 x nädalas võimlemist. Kuna füsoterapeudil oli vaba aeg siis saime esimese võimlemise kätte ja järgmine juba järgmisel nädalal. Siis kui selle osa oleme ära teinud on plaan ehk Värska sanatooriumisse aeg kirja panna. See jälle bürokraatia masina veski, et kahes kohas teenust ei saa. Selleks, et Värskasse end järjekorda panna pean olema füsoteraapiaga lõpetanud ja selle kohta saadetakse kiri Pensioniametisse, et siis on võimalik registreerida end Värskasse järjekorda. Aga asi seegi. Ning riigi poolt on toetus veidi üle 1000 krooni ning Tallinna linna poolt peaks olema 850 kr. Plaanin selle raha Birgiti arvele koguda ning investeerida. Eks ta siis teab suurena paremini mis selle rahaga teha. See annab talle võimaluse valida millist haridust ja kus ta tahab omandada näiteks. Või kasutada seda raha hoopis sõrmede ilukirurgia peale.
Selles suhtes tunnen, et Birgitile on need kõik riigi ja linna poolt asjad antud boonusena. Aga kui Birgit esimest võimlemist sai, siis vaatasin millised on teised puudega lapsed ja kui üks ema rääkis mingitest rohudest või jalatugedest mis tavahinnaga maksavad 7000 kr, siis sain aru, et toetus võib olla neile ikka väga väike.
Eks annan jälle teada, mis paberimajandus veel kaasa toob.

My baby has Symbrachydactyly

Hi! My daughter has Symbrachydactyly. I researched information from the internet and this gave me idea start this blog. It´s good to find moms and dads who are facing with same problem. We consulted with doctor and aprox after 12 month we are going to Finland and my daughter will have operation. She has to give up 2 toes to have 2 fingers. This will give her better life oportunities. Would apresiate comments from these who has done this kind of operation.

Pildil Birgiti pisikesed sõrmed vasakul käel.

In the picture are small fingers on the left hand.

Esimesed elupäevad ja kuud

Sünnitusmajas olime vähem kui ööpäeva. Nagu jällegi suurema õe sünni ajal. Lihtsalt haiglas ei ole midagi teha kui lakke vahtida. Birgit tubli, sööb ilusti ja magab. Esimene kuu mööduski vaid süües ja magades. Mis veidi mind ehmatas, sest vanem laps on paras energiapomm ning tema magamine oli kõige viimane mida teha. Aga Birgit ongi rahulikum ja hellikum. Gretel armukadedust ei tekkinud. Esimesel kuul vist püüdis 2 korda Birgitit lüüa aga see läks kohe üle. Ta hoopis tahaks Birgitit surnuks kallistada ja musitada. Seda otseses mõttes. Esimestel kuudel ei julgenud teda Birgitiga üks jätta, sest kohe roniti sülle ja püüti kõvasti kõvasti kallistada. Kui musi küsin Gretelt siis öeldakse Ei Taha. Aga kui ütlen, et anna Birgitile musi, siis saab Birgit neid kohe mitu. Birgit millegipärast ei jaga seda ahviarmastust. Tema tahab omaette olla ja kardab veidi Grete energilisust ja kõva kallistamist.
19 päevaselt jäi Birgit bronhiiti mida ta oma õe ja minu käest sai ning veetsime 3 päeva Lastehaiglas kontrollis. Õnneks kopsupõletiku ei tekkinud.
1 kuuselt oli 4420g raske ja 53cm pikk. Pea 37cm.
2 kuuselt 5750g raske ja 59cm pikk
Endiselt magab tihedalt ja sööb hästi. Vahetevahel unustan ära, et mul on 2 last. Korra unustasin lapse käruga naabrinaise Maikeni juurde kui teised naabrid meid oma maja näitama kutsusid. See muidugi ehmatas ära.
3 kuuselt oli 6540g raske ja 61 cm pikk. Pea 41 cm. Armastab naeratada ja lobiseda aga ainult siis kui temaga silmside on. Birgiti juukseid lõikasin esimest korda 3 kuuselt. Tukk hakkas silmade peale kasvama.

Tallinna ortopeedi Stokolkini juures oli visiit 5 min. Öeldi, et midagi ei tehta ja tulge 3 a pärast tagasi kontrolli. Otsisin ise internetist infot ja leidsin Dr Metsa kontaktid. Käisime konsultatsioonil ning sain optimismi. Ega ma masenduses polegi olnud, aegajalt veidi õnnetu, et Birgit peab elus veidi tugevam ja läbilöövam olema. Aga Dr Metsa pakkus meile välja operatsiooni Soomes, kus võimaldatakse operatsiooni. Peame loobuma Birgiti varbast või varvastest, et saada juurde sõrmi. Birgitil diagnoositi Symbrachydactyly. Mis on 1 lapsel 30 000 sündinust. Põhjuseks kehva vereringe ühes käes. See võib olla kehvast asetusest varajases looteseisundis või ka näiteks sellest, et nabanöör on ümber käe.
Põhjus mis mind ajendas seda blogi kirjutama ongi see, et netist infot otsides sattusin peale ühe naise blogile kelle laps on sama sündroomiga. Eestis tean isiklikult veel ühte naist kellel on aasta vanem laps sarnase käega, ema teab üht 70 aastast naist ja mõned tuttavad teavad veel selliseid lapsi. Hea oleks jagada informatsiooni ning jagada muresid ning rõõme. Eestist ei ole ükski laps teinud läbi seda operatsiooni mida meie plaanime teha. Ühele lapsele on Soomes tehtud sõrmede op aga temal oli mingi teine diagnoos.
Kõhuli keeras Birgit 2 septembril. Seega 3 kuuselt ja 2 nädalaselt.
Sellili keeras kõhult pehmel madratsil 8 septembril. Ehk siis 3 kuuselt ja 3 nädalaselt.
5 sept olin juuksuris üle 3 tunni ja Fred oli lastega üks kodus. Birgit pudelit ei tunnista ja kuna juuksuris käik läks oodatust kauemaks oli Fred vahepeal lastega püstihädas :).
Septembri algusest püüab Birgit end poollamavast asendist istuli tõmmata. Kõhulihased tal minu omadest vist paremad :).

4 kuuselt oli 7022g raske ja 64 cm pikk. Oma raskuselt on ta juba mitu kuud Gretest 1 kg võrra raskem. Veidi pikem kah. Praegu lähevad selga 6-9 kuud Mothercare tudukombed ja nende trukid juba plahvatavad lahti. Nii et sobivamad on juba 9-12 kuud kombed. Riided peavadki veidi suuremad olema, sest praegu hammaste tulemise aeg ja vaja ju sõrmi suhu pista. Kahjuks aga läheb esimesena suhu pisike pöial. Aga mulle see komme ei meeldi ja tõmban varuka sõrmede peale.
Öösel sööb 4-6 korda. Vahetevahel saan magada vaid 40 min järjest. Sest süüa ei taha aga tahab kaissu või lohutust jne. Teistkorda sai juukseid lõigatud 4 kuuselt. Jällegi oli tukk liiga pikaks kasvanud.
Eile käisime füsoteraapeudi juures võimlemas. Ta ütles, et Birgit on väga hästi arenenud. Juba 3 päeva on nii, et nii kui sellili panna keerab kohe kõhuli. Eelistab keerata parema külje pealt.

NB! Sellel alumisel pildil on Birgiti vanem õde Grete sama vanalt kui Birgit ja sama kombega. Mõlemad siis 4,5 kuused. Vahe vaid selles, et Birgitil on veidi rohkem juukseid.

Birgit sündis 12.05.2008 kl 16.20 Tallinna Keskhaiglas. Sünnituse juures olid tasuline ämmakas Piia Heiman ja isa Fred. Birgit sündis vanni nagu tema õdegi ja õdede vanuse vahe on päeva pealt 1 a ja 10 kuud.
Valud hakkasid kl 8 hommikul ja kohe tugevalt. Ütlesin mehele, et täna on minek. See oli seda toredam, et kl 9-ks olid meil tellitud kolimisfirma. Pidime kolima oma uude koju. Kuna esimene sünnitus kestis 9 tundi olin valmis, et nüüd kulub poole vähem. Valud olid tugevad ja tihedad kohe. Ikka nii 5-6 min vahedega ja mõnikord ka vähem. Kuna ka esimese rasedusega olid valud tihedad kohe alguses, siis see eriti paanikat ei tekitanud. Küll aga see, kas saame oma asjad kolitud. Kuna minu õde oli niigi appi palutud, siis helistasime ka minu vanematele ja 10 min pärast olid nad autos ja teel Tallinna poole.
Kolitud jõudsime ja jõusin veel töömehi kamandada ja koristada ning asju pakkida lahti ja kokku. Kuigi kõik kamandasid mind pikali, ei suutnud ma nagu alati üle 2 min istuda kuid midagi vajab tegemist. Fred naeris, et ma ikka tahan kindlasti kohe sünnitama minna. Kuskil kl 14 paiku arvasin ma, et kuna valud on kestnud üle 6 tunni ja esimene laps sündis 9 tunniga, siis oleks vist aeg haigla poole minema hakata. Ämmakas lubas meiega seal kohtuda. Autos valud 2-3 min tagant ja kartsin, et kas haiglani jõuamegi. Haiglas ootas meid ämmakas ees ja suunas meid kohe vanniga tuppa. Üllatuseks teavitati mind, et 7 tundi tugevaid valusid kannatanul on emakas avanenud vaid 5 cm. Lubati, et läheb ikka 3-4 tundi ikka aega. Veidi veel valusid ja mõned cm veel avanenud. Siis mõtlesin küll, et nii ikka ei lähe, mina üle tunni neid valusid ei kannata ja laps peab kiiresti sündima. Siis aga hakkasidki juba pressid. Viimased 5 cm avanes 1 tunniga. Ämmakas aitas peal väljuda ja ütles isale, et võtke nüüd laps vastu. Nii tiriski Fred lapse välja. Ämmakas ütles sünnituse alguses, et kes lapse vastu võtab. Ma ajasin silmad pärani ja mõtlesin, et milleks siis tema. Ikka tema aitab lapsel ilmale tulla. Peale sündi sain alles aru mida ta mõtles.
Kokku siis valudest sünnini 10 tundi. Üks tund rohkem kui esimese lapsega. Nii, et reegel, et teine laps sünnib tavaliselt poole kiiremini minu puhul ei kehtinud. Nagu ka see, et teistkordsel sünnitajal on emaka kokkutõmbed valusamad. Vastupidi, esimese lapsega pidin minestama valude kätte, nüüd olid täiesti ok valud.
Tüdruk oli 3670g raske ja 50cm pikk. Ning mõnus must juuksepahmakas peas. Üllatuseks meile ja kõigile teistele on tal vaskaku käe sõrmed pisemad kui peaks olema.

Pildil tasuline ämmakas Piia Heiman, kes on aidanud sündida minu mõlemal tütrel. Pilt tehtud järgmisel päeval kui hakkasime koju minema ja tema tuli meie kosumist kontrollima.

Suurimad tänud talle meie pere poolt ja kui peaksin kunagi veel sünnitama, siis otsin ta jälle üles.

Selleks, et kõik ausalt ära rääkida peaksin alustama....

Nii nagu algasid jutud lapsepõlvest tuttavas raamatus "Agu Sihvka annab aru" peaksin minagi alustama algusest. Ehk siis Birgiti elutee algusest. Planeeritud, nagu ta õdegi, sai tema alguse 1 sept-l. Rasedus kulges hästi. Vaid väsimus ja unisus piinasid mind. Sünni tähtajaks sai 24 mai. Mis oleks jälginud traditsioone. Grete sündis umbes nädal peale fredi sünnipäeva ja Birgit oleks sündinud nädal enne minu sünnipäeva. Siis oleks majas olnud 2 vähki ja 2 kaksikut. Seda, et sünnib tüdruk teavitas meile Dr Shois looteanatoomia UH-s. Lubati nagu õdegi - pikakoivalist ilusat last. Kui täitus 35 rasedusnädal, siis hakkasid mul valud. Valud iga 4 min tagant ja väga väga tugevad ning kestsid mitu tundi. Õnneks olid need nö libakad. Siiski sündis Birgit 12 päeva enne tähtaega.